Keemia ja biotehnoloogia instituudi doktorant Merlin Sardis kaitseb 20. aprillil 2021 algusega kell 14:00 oma doktoritööd "Chemical Modification of Met and His Residues of Amyloid β Peptide. Influence of Copper Ions and Effect on Fibrillization" ("Metioniini ja histidiini jääkide keemiline modifitseerimine amüloid-β peptiidis. Vaskioonide mõju ja efekt fibrillisatsioonile"). Kaitsmine toimub veebikeskkonna Zoom vahendusel.
Alzheimeri tõbi (AT) on kõige levinum dementsuse vorm maailmas, mille all kannatab hinnanguliselt 50 miljonit inimest. Kuigi AT patoloogiliste mehhanismide uurimiseks on tehtud suuri jõupingutusi, pole sellele tõvele ravi veel leitud. Amüloidi kaskaadi hüpoteesi kohaselt algab AT valdavalt fibrilleerunud amüloid-β (Aβ) peptiidist koosnevate patoloogiliste rakuväliste naastude kuhjumisega ajus. Seejuures ei ole teada, mis on Aβ algse agregatsiooni põhjuseks haiguse sporaadilise vormi korral ja ei ole selge mehhanism, mille kaudu naastud põhjustavad neurodegeneratsiooni.
Vaatamata eelnenud uuringute rohkusele, pole siiski veel selge amüloidi moodustumise mehhanism ning selle levimine in vivo. Aβ peptiidi in vitro fibrillisatsiooni protsess on mõjutatud paljude erinevate tegurite poolt nagu temperatuur, pH, segamine jne.
In vitro fibrillisatsiooni ja modifitserimise uurimine on oluline, tema keskse rolli tõttu AT patogeneesis ja võib kaasa aidata AT patogeneesi mehhanismi väljaselgitamisele ning strateegiate väljatöötamisele AT-le omase amüloidse kaskaadi pidurdamiseks või preventsiooniks.
Juhendajad: professor Peep Palumaa ja dotsent Vello Tõugu (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponendid:
- professor Jan Johansson (Karolinska Ülikool, Rootsi)
- professor Ago Rinken (Tartu Ülikool, Eesti)
Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.