Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide saavutamiseks on vaja otsida sobivaid alternatiive sünteetilistele toodetele kasutades selleks rohkem kohaliku päritoluga materjale. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik ümberkujundada tootmises kasutuselolevad protsessid, mis võimaldaksid säästvamalt ja efektiivsemalt kasutada biopõhiseid, tervislikke, taastuvaid ja biolagunevaid ressursse. Looduslikud kiud (sh taimsed kiud) on pälvinud suurt tähelepanu. Roheleppe eesmärkide saavutamisel nähakse suurt potentsiaali tööstuslikul kanepil. Praegu on nõudlus kanepi järele peamiselt tingitud  vajadusest kannabidiooli järele. Kuna kanepikiul on võrreldes teiste looduslike kiududega suurem jäikus ja tugevus, siis on suurenenud huvi kiu (kõrvalsaaduse) kasutamise vastu polümeersete komposiitide armeerimisel ehituses, autotööstuses, pakendites. 
Doktoritöös uuritakse Eestis kasvatatud kiukanepivartest (Ungari Tisza) üle talve seismisega külmligu töödeldud kanepikiudude kasutatavust biokomposiitide sarrusena. 
Uuringu eesmärgiks oli panustada keskkonna süsinikuneutraalseks muutmisesse läbi Eestis kasvatatud kanepitaimedest (Ungari sort Tisza) saadud ja seni alakasutatud kanepikiude rakendamise jätkusuutlike biokomposiitide tehnoloogiliste ja füüsikalis-mehaaniliste omaduste parendamiseks.
Doktoritöös karakteriseeriti Eestis kasvanud ja külmligu meetodil töödeldud kanepikiu (Ungari Tizsa) omadusi ja töötati välja suurema mehaanilise tugevusega biokomposiidid, mis aitavad kaasa CO2 emissiooni vähendamisele ja soodustavad kohapeal kasvatatud ressursside keskkonnasäästlikku 
kasutamist. Suuremate komposiitplaatide tootmiseks ja materjali tugevusomaduste ühtlustamiseks on vaja täiustada tootmistehnoloogiat protsessi automatiseerimisega.

Juhendajad: kaasprofessor tenuuris Jaan Kers ja vanemlektor Triinu Poltimäe (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• kaasprofessor Dennis Jones (Luleå Tehnikaülikool, Rootsi)
• kaasprofessor Rünno Lõhmus (Tartu Ülikool, Eesti)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus