Meresadamad, mis moodustavad tänapäeval ülemaailmse majanduse transpordivõrgu selgroo, ei saa enam jätkuvalt eksisteerida senisel kujul. Lisaks teadaolevatele probleemidele, mis puudutavad paremat tarneahela integratsiooni ja sobilike meetmete identifitseerimist äärealade väikeste ja keskmise suurusega sadamate rakendamisel, ollakse silmitsi uudsete kaasaegsete väljakutsetega, mis tõusevad esile koos üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) regulatsioonidega, Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) poolsete tugevdatud väävliemissiooni piiramise direktiividega ja üha süveneva digitaliseerimisega. Just digitaalne transformatsioon omab potentsiaali olla edasiviivaks jõuks nendele keerukatele väljakutsetele, mis puudutavad nii väike- ja keskmise suurusega sadamaid kui ka meremajandust üldiselt. Selles kontekstis saab termin "nutikas sadam" käimasolevates
teaduslikes aruteludes üha kasvavat tähelepanu. Käesoleval ajal aga – idee nutisadamast kui täielikult automatiseeritud sadamast, kus kõik seadmed on ühendatud asjade interneti (IoT) kaudu nutisensorite ja ajamitega, kus nii juhtmevabad seadmed kui ka andmekeskused moodustavad võtmetaristu – on siiski visioon. 
Sellest tulenevalt on doktoritöö eesmärgiks arendada välja kontseptuaalne ja protsessuaalne mudel, mis kindlustab kestliku digitaalse transformatsiooni nii, et väike- ja keskmise suurusega sadamad Läänemere lõunapiirkonnas (SBSR) saavutavad võimekuse olemaks peamised regionaalsed aruka kasvuga seotud innovatsiooni edasiviijad Euroopa Liidu sinise majanduskasvu strateegia mõttes.

Juhendajad professor Gunnar Klaus Prause (Tallinna Tehnikaülikool) ja professor Kai Neumann (Wismari Ülikool, Saksamaa)

Oponendid:

• professor Hans-Dietrich Haasis (Bremeni Ülikool, Saksamaa)
• professor Lauri Ojala (Turu Ülikool, Soome)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Jälgi avalikku kaitsmist Zoomis