Kasvava energianõudluse ja kasvuhoonegaaside emissioonide tõttu on energiatõhusus kerkinud oluliseks märksõnaks. Ainuüksi ehitussektori energiavajadus moodustab hinnanguliselt 40% kogu maailma energiavajadusest. Vastukaaluks on hakatud otsima lahendusi juurutamaks ehituses energiasäästlikku mõtteviisi, sealhulgas on aasta-aastalt hoogustunud ka keskkonnasõbraliku ökoehituse arendamine. Üks suundadest on ökoloogiliselt sõbralike ehitusmaterjalide nagu seda on põllumajandustegevusest üle jääv põhk, kasutamine. Samas on põhuehituses kasutatav põhk soodne kasvupinnas bakteritele ja hallitusseentele ning seetõttu on vajadus ökoloogiliselt sõbralikule tõrjevahendile nii põhule kui ka üldiselt ehitus- ning viimistlusmaterjalidele. Rohesünteesitud hõbedapõhised nanoosakesed liigituvad eelmainitud kategooriasse. 
Doktoritöö uudsus seisneb selles, et mitte ainult taime valik ei mõjuta sünteesitud nanoosakeste parameetreid ja koostist, vaid ka sama taime erinevad ekstrakti valmistusviisid ning nanoosakeste sünteesi parameetrid. Sõltuvalt sellest, kuidas teeleheekstrakti valmistati ning millisel viisil süntees läbi viidi, suudeti kontrollida nanoosakeste koostist – kas peamine faas oli hõbe või hõbekloriid. Mõlemat tüüpi hõbedapõhiseid nanoosakesi katsetati edukalt ka mudelorganismide korral, et hinnata nende sobivust antimikroobse vahendina kasutamiseks.

Juhendajad: professor Erwan Rauwel (Eesti Maaülikool) ning täisprofessor tenuuris Irina Hussainova (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• dotsent Gregory Guisbiers (Arkansase Ülikool, USA)
• dotsent Nemeshwaree Behary (ENSAIT, Prantsusmaa)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus