Antud väitekirja eesmärgiks on analüüsida põhirahvuse (riigikeele rääkijad) ning rahvusvähemuse (riigikeelt emakeelena mitterääkijad) elanikkonna keeleoskuse rolli ja mõju tööturu väljunditele – hõive staatusele ja palga kujunemisele. Nimetatud probleemi algupärane empiiriline uurimistöö esimeses ja teises essees tugineb Eesti kui mitmekeelse ühiskonna ja tööturu andmete ja konteksti uurimisele. Kolmas essee tugineb arvestatavale hulgale rahvusvaheliselt avaldatud empiirilisele ja kontekstilt heterogeensele teaduskirjandusele, mis uurib keeleoskuse ja tööturu väljundite seoseid erinevates riikides ja keelekeskkondades.
Kõik kolm esseed annavad arvestatava panuse uue teadmise loomisse keeleoskuse rollist tööturu väljunditele. Kaks algupärast empiirilist uuringut indiviidide keeleoskusest ning tööturu väljunditest keskenduvad eestlastest põlisrahvuse esindajate ning venekeelsete vähemusrahvuse esindajate kõrvutamisele, uurides keeleoskuse mõju sissetulekutele Euroopa Liidu ühes väikseimas, 1.32 miljonilise elanikkonnaga riigis, mis on koduks suurearvulisele vene emakeelega kogukonnale, mis moodustab üle veerandi riigi elanikkonnast. Kolmas artikkel viib läbi ainulaadse ning esmakordse
meta-regressioonuuringu, mis keskendub varasema heterogeense, riigi- ja keelekonteksti- spetsiifilise kirjanduse statistilisele sünteesile tuvastamaks
sotsiaal-lingvistiliste, majanduslike ja institutsionaalsete tegurite rolli keeleoskuse ja palga vahelise seose suunale ja tugevusele.

Juhendajad professor Kadri Männasoo ja dotsent Ants Aasma (Tallinna Tehnikaülikool) ning PhD Ott-Siim Toomet (Washingtoni Ülikool, USA)

Oponendid:

• professor David G. Bivin (Indiana Ülikool– Purdue Ülikool Indianapolises, USA)
• kaasprofessor Michiru Nagatsu (Helsingi Ülikool, Soome)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Jälgi avalikku kaitsmist MS Teams´is