Kaasaegse riistvaraseadme kontseptsioon on ühine jõupingutus, mida jagatakse erinevate üksuste vahel. See omadus muudab integraallülituse tarneahela detsentraliseerituks, keerukaks ja väga globaliseerituks. Veelgi enam, tänapäevaste riistvaraseadmete jaoks on integraallülituse tarneahela praegune korraldus vaieldamatult julgeolekuoht. Kuna kriitilistes infrastruktuurides kasutatakse üha enam integraallülitustel põhinevaid süsteeme, siis võib üks neisse süsteemidesse kuuluv tahtlikult kahjustatud kiip põhjustada tundlike andmete lekkimist või veelgi kohutavamaid tagajärgi. Seetõttu on tehnoloogiate terviklikkuse tagamine ülioluline digitaalse teabe kaitsmisel ja kriitiliste  pperatsioonisüsteemide ülalpidamisel – just see on riistvaraturbe valdkonna fookus. Integraallülitus on oma eluea jooksul vastuvõtlik paljudele hiljuti demonstreeritud ohtudele, nagu riistvara troojade lisamine, intellektuaalomandi piraatlus, ületootmine, pöördprojekteerimine ja külgkanalite rünnakud. Siiski on välja pakutud vaid käputäis konkreetsete ohtude vastumeetmeid – näiteks jaotatud tootimne, loogika lukustus ja integraal lülituse maskeerimine. Kahjuks muudab antud meetotite praegune seisukord nende praktilisuse ja/või ebapiisavate turvagarantiide tõttu ebasobivaks integraallülituste suuremahulisel tootmisel. Käesolev lõputöö esitab põhjaliku uuringu erievate riistvaraturbe teemade kohta. Esitatud tulemused on suunatud riistvaraturbe valdkonna kiirendamisele, et määrata kindlaks integraallülituste turbetase.

Juhendaja: kaasprofessor tenuuris Samuel Nascimento Pagliarini (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

• professor Ronald D. Blanton (Carnegie Mellon Ülikool, USA)
• teadur Dr. Marie-Lise Flottes (Prantsuse riiklik teadusuuringute keskus, Prantsusmaa)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus