Maailmas, kus pidevalt tõuseb nafta hind ja suureneb sõltuvus vähenevatest fossiilkütuse varudest on suurenenud tähelepanu alternatiivse ja jätkusuutliku energiaallika leidmiseks. Üheks potentsiaalseks taastuvenergia allikaks kütuste, kemikaalide ja materjalide tootmisel on enamlevinud glükopolümeer – tselluloos. Tselluloos, mis on lignotselluloosse biomassi üks põhikomponentidest, on taimede rakukestades esinev lineaarne polüsahhariid, mis koosneb β-(1,4)-glükosiidsete sidemetega ühendatud D-glükoosi jääkidest. Tselluloosi lagunemisel saadakse olulisi vaheprodukte kemikaalide ja biokütuste tootmiseks, kasutades toorainena põllumajanduse-, metsatööstuse-, puidutööstuse-, aianduse- ja muu inimtegevuse ning looduslike protsesside käigus tekkivaid jääke.
Lignotselluloosne biomass sisaldab lisaks tselluloosile ligniini ja hemitselluloosi, mis interakteerudes tselluloosiahelatega muudavad selle keemiliste ja ensümaatiliste mõjutuste suhtes vastupidavaks. Seetõttu on vaja biomassi eelnevalt töödelda. 
Eeltöötlusmeetodeid on mitmeid: füüsikalised, füüsikalis-keemilised ja bioloogilised meetodid. Neist enim kasutust leidvad meetodid nõuavad pikema aja jooksul rakendatavat kõrget temperatuuri ja/või rõhku ning suurendavad seeläbi algselt rohelise mõtteviisi propageeriva tehnoloogia ökoloogilist jalajälge oluliselt. Lisaks sellele tekivad mittespetsiifiliste reaktsioonide tõttu palju kõrvalprodukte (nt oligosahhariidid), mis inhibeerivad hüdrolüüsi katalüüsivaid ensüüme. Käesoleval hetkel on nimetatud eeltöötluste hulka lisandunud populaarsust koguv uurimisvaldkond - töötlemine ioonsete vedelikega (IL).

Juhendajad: vanemteadur Merike Vaher ja täisprofessor tenuuris Margus Lopp (Tallinna Tehnikaülikool).

Oponendid:

• professor Ruth Shimmo (Tallinna Ülikool, Eesti)
• professor Matti Elomaa (Helsingi Ülikool, Soome)

Doktoritöö on avaldatud Tehnikaülikooli raamatukogu digikogus.

Jälgi avalikku kaitsmist Zoomis

Meeting ID: 968 0372 8824
Passcode: 276362