Eestlaste tänased jõulutraditsioonid on aastasadu vanad. Jõuluaeg puudutab meid kõiki, jõulusid ootavad nii lapsed kui täiskasvanud. Tore on kuusk tuppa tuua ja ilusasti ära ehtida. Tänapäeval on küll paljudel kodus kunstkuused, mis näevad üsna ehtsad välja, kuid siiski ei suuda nad võistelda päris kuuse lõhna ja salapäraga. Kas teadsite, et Tallinna keskväljakule püstitati kuusepuu juba 1441. aastal. Eesti kodudesse jõudsid jõulupuud 19. sajandi teisel poolel. Allikas: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas Berta.

Lapsepõlveajast on jäänud jõuludest paljudele meist ilus mälestus. Meeles on mõni meeleolukas jõulukaart, vahva kingitus, huvitav jõuluehe või lustakas luuletus. Advendiajal ootavad lapsed päkapikke, kes sussi sisse maiustusi poetavad ja siis juba päris jõuluvana. Mõnel pool tuleb jõuluvana ise laste juurde, teisal toob koti ukse taha. Arvatavasti hakkas jõuluvana Eestimaal kinke tooma 19. sajandil. Esialgu said kingitusi üksnes teenijad ja lapsed. Kingid olid enamasti lihtsalt kuuse alla pandud. 20. sajandil oli juba tavaks, et kingitusi said kõik pereliikmed, sajandi lõpust alates aga leidusid kotis nimelised pakid lemmikloomadelegi.

Näituse „Jõulunostalgia“ idee sai alguse Katrin Kaljuvee väikesest jõuluehete kollektsioonist, milles muuhulgas on säilinud üks päkapikumaja, mis on kuuske ehtinud terve tema lapsepõlve. Tähtis on siiani jälgida reeglit – maja peab kindlasti olema alumiste okste küljes, et päkapikud ta üles leiaksid.

Lisaks ehetele on väljapanekus ka muud jõuludega seotut: jõuluteemalisi raamatuid, postkaarte, jõululoomakesi ja muudki huvitavat.

Ilusat jõuluootust kõigile!

Näituse koostaja: Katrin Kaljuvee, 620 3557; kujundaja Tiia Eikholm.