Talvise pööripäevaga algab talv ja oodatud jõuluaeg. Jõulupühad katavad umbes kahenädalase perioodi aasta kõige pimedamal ajal.
Enamikus keeltes on jõulude nimetus seotud Kristuse sünniga – inglise Christmas, prantsuse Noël, vene Рождество, saksa Weihnachten. Ainult Põhjamaades on säilinud muistse pööripäeva paganusaegne nimi – jul. Eesti keeles esineb pühade nimetus mitmuses, viidates sellega asjaolule, et jõulud pole kinnistunud ühele kindlale kuupäevale, vaid seda on tähistatud pikema aja vältel. (Jõulud. M. Tamjärv)
Eesti rahvakalendris kestsid jõulud toomapäevast 21. detsembril kuni kolmekuningapäevani 6. jaanuaril või nuudipäevani 7. jaanuaril. Toomapäeval algas suur koristamine ja jõulutoitude vaaritamine. Toitu pidi jätkuma kolmekuningapäevani, mil legendi järgi olid kolm Idamaa tarka taevas süttinud tähe järgi leidnud Jeesuslapse. Hiljemalt nuudipäevaks pidid trallitamised lõppema, külamehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid veel järelejäänud õlut.
Näitusel on raamatuid, mis tutvustavad jõulukombeid meil ja mujal, siit leiab ideid, kuidas ise kingitusi meisterdada või pühadeks kodu kaunistada jpm.
Näituse koostas Taimi Nurmiste, tel 620 3554; kujundas Tiia Eikholm.