28.01–27.02.20 saab TalTechi raamatukogu klaasgaleriis tutvuda Tallinna Tehnikaülikooli V kursuse arhitektuuritudengite planeerimisprojektiga „TALLINN 2035“.
Näituse avamine on 29.01.20 kell 12.00
Arhitekt peab korraga olema nii teoreetik kui praktik, teadma filosoofiast ja kunstist sama palju kui betoonpaneelide kandevõimest ja torude paigaldamisest. Selline ongi arhitekti elukutse võlu ja valu.
Tallinn 2035 projekti raames sai linn jaotatud 15 piirkonda, mis kuulusid tudengitele iseseisvaks lahendamiseks, lähtudes olemasolevast linnaehituslikust olukorrast ja tehes seda nö realistlikus võtmes – tihendades, vigu parandades või pakkudes perspektiivselt võimalikke struktuure. Kuid lisaks sellele oli lähteülesandeks püstitatud ka „fantaasiaala” kujundamine täiesti nullist, justkui polekski seal mittemidagi olemas ja ei peaks mitte millegagi arvestama.
Kuidas tegutseda samaaegselt nii eriilmelistes alades? Milline on õige vahekord realistliku lähenemise ja unistamise vahel? Kuidas leida balanssi akadeemilise vabaduse ja tegeliku olukorraga arvestamise vahel? TalTechi arhitektuuritudengid otsivad vastust ja kujundavad Tallinna üht võimalikku tulevikku.
Näitusel osaleb oma töödega 15 tudengit, kes kõik lähenesid oma alade lahendamisele individuaalselt, lähtudes oma isiklikest kogemustest ja tõekspidamistest. Loomulikult on kõrghariduse omandamise üheks osaks vajadus mahtuda teatud raamidesse, mis möödapääsmatult seatakse õppeasutuse poolt, kuid väljapandud töödest nähtub, et healoomulist loovenergiat ei ole võimalik raamidega piirata nii, et töö autori väikseimgi peegeldus kuskilt ei paista. Isegi nii raske lõuendiga töötades, nagu seda on üks neljasajatuhande elanikuga 800-aastane linn, on tudengid suutnud panna töödesse eelkõige ennast, illustreerides sellega arhitektuuri ja linnaplaneerimise üht olulist omadust – nimelt on need rakenduslikud kunstid alati veidi valed, kallutatud ja subjektiivsed, sest koosnevad ju tegijate kildudest, fragmentidest, varjudest. Ei ole olemas õiget arhitektuurset või linnaehituslikku lahendust, küll on aga olemas piiramatu arv natuke valesid lahendusi. Välja on pandud 15 lahendust, mis on oma autorite arvates kõige vähem valed, ja just see teeb neid ainuõigeteks. Selline ongi arhitektuuri ilu.
Projekti juhendajad: Ignar Fjuk ja Jaak-Adam Looveer.
Näituse kujundajad/koostajad: Agur-Andri Tarmo ja Amor Vaik.