ASTRA | Teadustöö

ASTRA toel Põhjamaade juhtivate tehnikaülikoolide tasemele 

ASTRA meetme toetusrahaga renoveeriti Tehnikaülikooli Mäepealse 3 asuv õppe- ja teadushoone ja viidi ellu TTÜ arenguprogramm eesmärgiga jõuda 2025. aastaks Põhjamaade juhtivate tehnikaülikoolidega võrreldavale tasemele.

Euroopa Regionaalarengu Fondist toetati ülikooli kahe projekti abil:

• TTÜ arenguprogramm aastateks 2016-2022 (2014-2020.4.01.16-0032) – projekti toetuse summa 16 086 487 eurot, millele lisandub omafinantseering 846 658 eurot.
• TTÜ Arenguprogramm aastateks 2016-2022 - Tegevus 1 (2014-2020.4.01.16-0046) – projekti toetuse summa 4 671 126 eurot, millele lisandub omafinantseering 245 849 eurot.

Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele ehk lühidalt ASTRA on Vabariigi Valitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ellu kutsutud meede toetamaks teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide struktuursete muudatuste läbiviimist, asutuste vastutusvaldkondade arendamist ja keskendumist põhitegevusele ning selle kaudu panustada kõrgharidusprogrammi eesmärkide täitmisse.

Mäepealse 3 õppe- ja teadushoone renoveerimine

Mäepealse 3 asuv õppe- ja teadushoone koos samas asuva liginullenergia hoonega on oluline baas ehitusinseneride ettevalmistamisel. Hoones puudusid kaasaegsed töötingimused, lisaks vajas ülikool täiendavaid ruume mitmete ainete õpetamiseks. Projekti abil renoveeriti olemasolev hoone, mida kasutab umbes 220 üliõpilast ja ligi 30 tehnilist ning akadeemilist töötajat. Hoonest kõige suurema osa ehk katsehalli jõupõrand ning kandekonstruktsioonid säilitati, välisseinad renoveeriti uute elementidega asendamise teel, hoone katus soojustati ja paigaldati uus katusekate ning päikesepaneelid A-klassi energiatõhususe tagamiseks. Varasem õppekorpuse osa, mis oli täielikult amortiseerunud, lammutati ja asemele ehitati uus hooneosa. Hoonesse rajati kaasaegsed töökojad, laboratooriumid, õppeklassid ja kontoriruumid.

Struktuurimuudatuste läbiviimine

2016. aasta kevadel vähendati haldus- ja tugistruktuuri üksuste arvu juba poole võrra, 1. juulil kinnitas kuratoorium ühehäälselt ka ülikooli uue, nelja teaduskonnaga struktuuri. Uutesse teaduskondadesse – inseneriteaduskonda, infotehnoloogia teaduskonda, loodusteaduskonda ja majandusteaduskonda – ning Eesti Mereakadeemiasse koondati senised 8 teaduskonda, 12 asutust ning enam kui 60 instituuti. Muudatuste eesmärk oli vähendada administratiivkoormust ja viia ülikooli struktuur kooskõlla TTÜ seadustest tulenevate juhtimissüsteemi muudatuste ning õppe-, teadus- ja arendustegevusega. ASTRA toetus võimaldas neid strukturaalseid ümberkorraldusi reaalselt ellu viia ja lahendada muudatustest tingitud ressursiprobleeme.

Õppe- ja teadustööks vajalike tugisüsteemide uuendamine

Õppe- ja teadustöö kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks arendati ja kaasajastati toetusraha abil õppekorralduse e-keskkonda (ÕIS), mis viidi uuele tehnoloogilisele platvormile. Tänu sellele suurenes õppetegevuse efektiivsus ja paindlikkus ning tekkis nn tudengite monitoorimissüsteem, mis aitab analüüsida ja vähendada väljalangevust ning seeläbi suurendada tööturule siirduvate kõrgharidusega noorte osakaalu. Samuti toetati selle tegevuspunkti all e-õppevara loomist, et varustada enamus kohustuslikest õppeainetest e-toega. Kaasati ka ettevõtteid interdistsiplinaarse õppe arendusse, et viia õppekavad paremini vastavusse tööturu vajadustega. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tõstmiseks arendati ka õppejõudude kvalifikatsiooni ning hindamise süsteemi.

Doktorantide toetamine

Doktoriõppe kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmiseks jätkati valdkonnapõhiste doktorikoolide rahastamist. Doktorikoolide tegevus toetab doktoriõppe efektiivsuse kasvu, tagab juhendamise parema kvaliteedi, tõstab ülikoolide ressursikasutuse efektiivsust ja suurendab koostööd nii ülikoolide, erasektori kui ka partnerite vahel ning rahvusvahelisel tasemel.

Õppeinfrastruktuuri kaasajastamine

Õppeinfrastruktuuri kaasajastamisel võeti aluseks eelkõige bakalaureuse taseme õppele oluliste õppeklasside ja –laborite uuendusvajadused, kus tudengite hulk on suur. Näiteks uuendati loodusteaduskonnas füüsika üldkursuse ja infotehnoloogia teaduskonnas süsteemitehnika ning arvutisüsteemide laborite sisu, millest igaüht kasutavad õppeaastas üle 1000 tudengi.

Kõrge kvalifikatsiooniga välisõppejõudude kaasamine

Rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks loodi uusi ühiskonna arengule vajalikke uurimissuundi ning kaasati kõrge kvalifikatsiooniga välisõppejõude erialadel, kus kohalik kompetents tuge vajas.

Teenuste platvormi loomine ning ettevõtluskogemusega konsultantide kaasamine

Viimase alajaotuse tegevused jagunevad kaheks – ülikoolide ettevõtlusplatvormi ADAPTER arendamine ja ettevõtluskogemustega konsultantide kaasamine.
Baltimaades ainulaadne ettevõtlusplatvorm ADAPTER, mille arendamiseks allkirjastasid 6. aprillil 2016 kuus avalik-õiguslikku ülikooli koostöölepingu, viis kokku ettevõtjate vajadused ning ülikoolide arenduspotentsiaali. Ettevõtlusplatvormi idee on tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet maailmas. Loodud lahendus koondab ühte kõrgkoolide pakutavad teenused, teadus- ja arenduskoostöö ning tootearenduse ja täiendkoolituse võimalused. See lõi ka kontaktpunkti, et viia kokku ettevõtjate vajadusi kõikide ülikoolide kompetentside ja tehnoloogia võimalustega.
Teise tegevusena toetati teadlaste ja ettevõtluskogemusega konsultantide kaasamist uurimisgruppidesse, kelle töö aitas parendada Tehnikaülikooli koostööd ettevõtlusega ja tuua akadeemilistesse uurimisgruppidesse ettevõtluses olevat arendustöö filosoofiat.

Kokkuvõtteks

Projekti elluviimise keskse tulemusena on Tallinna Tehnikaülikool oma tegevus- ja vastutusvaldkondades välja kujundanud vajaliku tervikliku keskkonna ja inimressursi osalemaks konkurentsivõimeliselt rahvusvahelisel kõrgharidus- ja teadusmaastikul ning mõlemad komponendid on jätkusuutlikud.