Riiklikud tehnikateaduste professuurid

Euroopas ja ka Eestis on tekkinud arusaam, et teadmiste põhine majandus vajab üha enam hästi koolitatud insenere kui ka laienevat partnerlust ettevõtete ja ülikoolide vahel. Nendes küsimustes on eriline vastutus ühiskonna ees Eesti ainsal tehnikaülikoolil – Tallinna Tehnikaülikoolil. Selline oli ka arusaam aastal 2014 kui Tallinna Tehnikaülikool sai oma seaduse. Seadus positsioneeris Tehnikaülikooli kui juhtiva tehnikateaduste edendaja ja inseneride koolitaja Eestis. Tehnikahariduse ja –teaduse juhtiva rolli täitmiseks ning inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamiseks loodi seaduse alusel kaheksa tehnikateaduste professuuri, kusjuures nende valikul arvestati avalikes huvides loodud professuuride mõjukust Eesti olulistele majandussektoritele: energeetika, ehitus, tööstus (mäetööstus ja töötlev tööstus, sh puidu-, metalli-, masina- ja keemiatööstus) jne. Nende majandussektorite mõju Eesti majandusele on väga suur: ainuüksi töötleva tööstuse aastane toodangu maht on võrreldav Eesti riigieelarve mahuga.

Tehnikaprofessuuride ülesandeks on tehnika ja tehnoloogia vahetute väljakutsetega toimetulek ja ühiskonna toetus teadmusteenusega. Selleks on nendel professuuridel loodud sisukad uurimisrühmad, mis tegelevad kõrgel tasemel teadustööga, tagavad eestikeelse õppe jätkusuulikkuse kõigil kolmel kõrgharidustasemel, on tulemuslikud lõpu- ja doktoritööde juhendamisel ning arendavad tugevat partnerlust ettevõtetega, et täita avalikke ülesandeid ühiskonna teenimisel. Seaduse alusel ja avalikes huvides loodud professuuride hindamistulemused on avalikud, raportiga saab tutvuda siin.
 

Riigipoolse sihtrahastusega loodud professuure sihtevalveeritakse vähemalt kord viie aasta jooksul. Sihtevalveerimine on teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mida korraldatakse teadus- ja arendustegevuse strateegiliste arengukavade või muude teaduspoliitiliste otsuste ja meetmete ettevalmistamiseks või nende mõjude ning rakendamise hindamiseks ja analüüsimiseks.

Sihtevalveeritud professuuride eesmärk on tagada tehnikateaduse ja kõrghariduse õppe valdkonna jätkusuutlik areng, sh eestikeelse õpe kõrghariduse esimesel ja teisel astmel ning eestikeelsete õppematerjalide ja valdkondliku terminoloogia arendamine. Oma eriala populariseerimine ühiskonnas, valdkondliku terminoloogia arendamine, osalemine valdkonna arengusse panustavate arengukavade ENMAK2030, MAK2030 väljatöötamisel, tehnoloogiateekaarte väljatöötavates töögruppides ja kutsestandardite komisjonides ning tehnikateaduste ja inseneeria teemade eestkõneleja roll. 

Seoses Eesti avalike huvide professuuridega paluti komisjonil:

• hinnata Eesti teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti TalTechi professuuride raames võrreldes rahvusvahelise tasemega;
• hinnata ühiskondlikku ja erialast tegevust, mida valdkonnas teostavad TalTechi professuurid;
• hinnata teadustöö korraldust TalTechis;
• hinnata doktoriõppe kvaliteeti ja asjakohasust, mida teostavad doktoriõppekeskused/professuurid.

Lisaks sellele tehti hindamiskomisjonile ülesandeks anda soovitusi edasise tegevuse kohta, teadus- ja arendustegevuse ning doktoriõppe arendamiseks ja rahastamiseks valdkonnas ning vajalike muudatuste läbiviimiseks Eestis.

Kokkuvõttes on hindamisrühma hinnangul:

• Kõigi 8 hinnatud professuuri / uurimisrühma puhul leitakse, et nende teadustöö on kavandatud ja teostatud heas kooskõlas TalTechi programmigaakadeemilise strateegiakavaga ja selle peamiste eesmärkidega.
• Teadusuuringud on 8 professuuri raames üldiselt hästi korraldatud, kusjuures hindamisrühm hindas, et paljudel juhtudel on rühmadele kättesaadav infrastruktuur oli muljetavaldav, kaasaegsete laboratooriumide ja kõrgetasemeliste seadmetega.
• Teadusuuringute kvaliteet ei olnud rühmade lõikes järjepidev ja varieerus vahemikus „hea“ ja „suurepärane“ vahel, sõltuvalt konkreetsest professuurist/teaduskonnast/uurimisrühmast, mida hinnati.
• Samuti varieerus ka avalikkuse teavitustegevus vahemikus „hea“ kuni „suurepärane“.
• Rahvusvaheline tegevus ja kaasatus oli üldiselt väga julgustav, ulatudes uurimisrühmade puhul „heast“ kuni „väga heani“.

8 professuuri käigus läbi viidud intervjuudest doktorantidega, mille hindamise käigus tehti kindlaks, et:

• doktorantidel on üldiselt hea ja sagedane juurdepääs oma juhendajatele;
• doktorandid on oma juhendajatega/järelevalvega valdavalt rahul;
• ilmneb sõbralik ja positiivne õhkkond, kus paljudes uurimisrühmades näib olevat doktorantide vahel tugev meeskonnavaim;
• kontaktid juhendajatega on regulaarsed, kuid sageli mitteametliku iseloomuga, kuigi regulaarseid „ametlikke“, nt iganädalasi kohtumisi on vaid mõnel üliõpilasel uurimisrühmades;
• Doktorantide edusammude iga-aastane hindamine toimub vähemalt mõnes uurimisrühmas.

Sihtevalveerimise lõpliku inglisekeelse raportiga saab tutvuda siin. 

Raporti olulisteks osadeks on soovitused – professuuridele , ülikoolile ja riigile – väärtusliku sisendina parendustegevuste kavandamiseks. 

Soovitused TalTechile:

Ülikoolitasandi tegevuskavad: Ülikoolil on akadeemiline strateegiline kava, mis sisaldab 5 fookusvaldkonda, kus kõikide professuuride/teaduskondade uurimisrühmad on selle kavaga kooskõlas. Soovitatavalt peaks ülikoolil olema teadus- ja arendustegevuste rakenduskava, kus ülikool seab eesmärgid ja teeb plaane tulevase teadus- ja muu tegevuse kohta. Ülikool peaks neid põhivaldkondi edendama. 

Kvaliteetsete teadusajakirjade artiklite taseme tõstmine: Teadustöötajad peaksid kirjutisi avaldama tuntud teadusajakirjades, et saavutada kõrgemat kvaliteeti ja tunnustust. Iga doktoritöö sisaldab 3 konverentsiettekannet ja võimaluse korral ühe ajakirjaartikli, mis on tavapärane praktika - ülikool peaks kaaluma selle muutmist nii, et see hõlmaks vähemalt kahte refereeritud publikatsiooni. Samuti peaks ülikool julgustama järeldoktorante ja vanemteadlasi hoolikalt valima publikatsioonide kanaleid strateegilisemalt. Üldiselt peaks tõstma sihttaset proportsionaalselt peamise(te) autori(te) akadeemilise kogemusega. Kõrge mõjufaktoriga avatud juurdepääsuga ajakirjades avaldatud publikatsioonid peaksid saama rahalist toetust.

Tööstus- ja ühiskondliku koostöö suurendamine: Tuleks teha suuremaid jõupingutusi seoses teadus- ja arendusprojektidega, mida rahastavad tööstus ja Euroopa Liit. Uurimisrühmade tugevaid rahvusvahelisi võrgustikke võiks kasutada selleks, et taotleda lisarahastamist ELilt, kusjuures arvatakse, et kvaliteetsemad publikatsioonid parandaksid seda. 

Ülikoolil ja tööstusel peaks olema ühine arusaam sellest, kuidas koostöö on kasulik mõlemale partnerile. Intensiivsed arutelud tööstusega koostööprojektide ja rahastamise üle peaksid jätkuma. Nende hõlbustamiseks peaks ülikool looma algatuse (klastri või uurimiskeskuse), kus piirkondlikud tööstus- ja valitsussektori osalejad on püsivad liikmed. Sellise algatuse põhitegevustena võiks kasutada vahendamisüritusi, valdkondadevahelisi seminare ja tööstusvaldkonna põhiloenguid.

Doktoriõppe korraldamine ja järelevalve: Vastavalt ülikooli eeskirjadele koostab iga doktorant koostöös oma juhendajaga oma doktorantuuri tegevuskava õppeinfosüsteemis. Tegevuskava koosneb järgmistest osadest: (1) põhiteave doktoritöö kohta: doktoritöö teema eesti ja inglise keeles ning annotatsioon doktoritöö kohta; (2) uurimisplaan, mis hõlmab kogu doktoriõpingute perioodi ja ülevaade kirjandusest; (3) doktoriõppe tegevuskava rakendamise aastaaruanne, mis sisaldab juhendaja hinnangut aruandele ja järgmiseks perioodiks kavandatud tegevusi. Doktorantide tegevust hinnatakse igal aastal nende tegevuskavade alusel.

Ettepanek on luua tõhustatud doktorikool, kas üks kogu ülikoolis või üks igas teaduskonnas, et see tõhustaks koostööd ja kohordi moodustamist väikeste doktorantide rühmade vahel, mis asuvad erinevates uurimisrühmades. Doktorantide ühiste põhiõpingute korraldamine vähendaks ka õppejõudude töökoormust. Sellise „doktorikooli“ raames võiks olla ühised seminare näiteks kord aastas ja muid korraldatud tegevusi.

Rahastamine: Alates 2016. aastast nõuab ülikool, et kõigile täiskoormusega õppivatele doktorantidele oleks tagatud sissetulek vähemalt 1100 eurot (neto). Sellest 660 eurot on riiklik doktoritoetus, mille ülikool garanteerib kõigile doktorantidele nominaalaja jooksul. Ülejäänud sissetulek makstakse juhendajale kas palgana või stipendiumina. Alates 2022. aastast, vastavalt riiklikele seadustele ja ülikoolis kehtestatud eeskirjadele, peavad kõik doktorant-nooremteadurid,saama vähemalt Eesti keskmist palka. Ühtegi meedet siinkohal ei nõuta, kuid teadlaste ja õppejõudude prestiiži tõstmiseks on soovitatav tõsta Eesti kõrgkoolide kõrgema õppe- ja teadustöötajate palku. Need peaksid olema konkurentsivõimelised mitte ainult Balti regioonis, vaid ka Põhja-Euroopas. Kui see oleks nii, võiksid riikliku tähtsusega professuurid muutuda Eestis veelgi tugevamaks rahvusvaheliste talentide ligimeelitamise kaudu. 
 

Valdkond / tehnoloogiline fookus

• Ehitustehnika
• Kandekonstruktsioonid
• Tulepüsivus

Lühikirjeldus

Professuur keskendub ehituskonstruktsioonide arendamisele läbi õppe-, teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja katsetustegevuse. Ehituskonstruktsioonide professuuri kitsamaks uurimisteemaks on puitkonstruktsioonid ja nende kandevõime. Sealhulgas puitkonstruktsioonide tulepüsivus ning puitsillad.

Seos riiklike prioriteetidega

Professuur toetab otseselt TAIE 2035 strateegilisi eesmärke järgmistes fookustes:

• Teadmispõhine ja kõrge lisandväärtusega majandus – ehituskonstruktsioonide kaasaegsete turvaliste optimeeritud lahenduste arendamine ja rakendamine
• Kohalike ressursside väärindamine – süsinikuneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks saab kasutada puitu kui tuleviku materjali, mis talletab süsinikku tarkades ja energiatõhusates puitmajades ning peale toote elutsükli lõppu läbi kaskaadkasutuse ka uutes materjalides ja toodetes
• Teaduse ja ettevõtluse lõimimine – rakendusuuringud, tööstusdoktorantuur ja ühistaristu kasutus loovad toimiva teadmussiirde teadusest praktikasse
• Inimkapitali ja teadusvõimekuse arendamine – insenerihariduse ja doktoriõppe tugevdamine ning rahvusvahelise teaduskoostöö kaudu järelkasvu kasvatamine

Peamised kompetentsid

• Kandekonstruktsioonide tugevuse ja jäikuse hindamine
• Puitkonstruktsioonide ja nende liidete arendus
• Puitkonstruktsioonide tulepüsivus
• Katte- ja isolatsioonimaterjalide tulepüsivus
• Inseneripuidu liimliidete terviklikkuse hindamine

Kontakt

Alar Just, professor, PhD

E-post: [email protected]

Tutvustus

Alar Just on Tallinna Tehnikaülikooli ehituskonstruktsioonide professor ja valdkonna tunnustatud teadlane. Ta on spetsialiseerunud puitkonstruktsioonidele ja tulepüsivusele. Alar Just osaleb aktiivselt Euroopa standardiseerimistöös (CEN TC250 SC5), olles järgmise põlvkonna puitkonstruktsioonide projekteerimisstandardi koostamise üks juhte. Ta on aktiivne koostööpartner Euroopa puidutööstusettevõtetele ning panustab insenerihariduse ja teadusliku järelkasvu arendamisse.

Teadusprofiil

• ORCID 0000-0002-8001-401X
• Google Scholar: https://scholar.google.com/citations?user=a7IrO74AAAAJ&hl=en&oi=ao
• Researcher ID B-8015-2019
• ETIS: https://www.etis.ee/CV/Alar_Just

Teadus- ja arendustegevuse fookus

Peamised uurimis- ja arendusteemad

• Tulepüsivusarvutuste meetodite väljatöötamine konstrueeritud puitmaterjalidele (I-talad, liimpuit, ristkihtpuit)
• Konstrueeritud puitkonstruktsioonides kasutatavate liimide klassifitseeriva katsemeetodi väljatöötamine
• Euroopa puitsõrestikkonstruktsioonide tulepüsivusarvutuse meetodi väljatöötamine
• Savi- ja lubikrohvide tulepüsivusarvutuse parameetrite väljatöötamine
• Tulepüsivusarvutuseks mõeldud eraldusfunktsiooni meetodi (Separating Function Method) väljatöötamine
• Teraselementide käitumise tõenäosuslike mudelite väljatöötamine tulekahju korral

Milliseid konkreetseid probleeme lahendate?

• Kuidas kasutada puitu kandekonstruktsioonides optimaalselt
• Kuidas tagada konstruktsioonide tulepüsivus arvutusmeetodite abil

Koostöö ja kasutusmudelid

Alus- ja rakendusuuringud; materjalide ja konstruktsioonilahenduste arendus sh katsetamine; tööstusdoktorantuur.

Peamised sihtpartnerid

Eesti ja Euroopa tööstusettevõtted ning ettevõtete liidud; riigiasutused ja avaliku sektori organisatsioonid; rahvusvahelised teadus- ja arenduspartnerid ning teadustaristud (nt Euroopa koostöövõrgustikud ja uurimiskeskused).

Taristu ja võimekus

Olulisemad laborid ja seadmed:

Konstruktsioonide katsehall, sh:

• Jõupõrand 8 × 23 m, ankurduspunktide võrgustik 1,2 × 1 m. Maksimaalne lubatav koormus ühele punktile 250 kN
• L-kujuline (5 × 4,25 m) jõusein kõrgusega 5,4 m. Ankurduspunktide võrgustik 1 × 1 m. Maksimaalne võimalik koormus ühte punkti 250 kN
• Kahes suunas (tõmme ja surve) töötavate hüdraulilistesilindrite süsteem EPZ-D koormusega 200 kN ja ±400 kN, silindri käik 250 mm. Silindrid on kontrollitavad jõu ja siirde järgi nii sünkroonselt kui ka eraldiseisvalt
• Elektromehaaniline universaalkatseseade 600 kN paralleelselt hüdrauliliselt sulguvate haaratsitega

Teenused partneritele

• Eksperthinnagud
• Insenertehniline nõustamine
• Erinevate tugevus- ja jäikusomaduste testimine standardsetes ja mittestandardsetes katsetes laboris või kliendi juures
• Tulepüsivuse kastetamine

Mõju ja tulemused (viimased 3–5 aastat)

• Rahvusvahelised teadus- ja arendusprojektid (sh FIRENWOOD, 5G-Timber, RAW, Drastic), mis on lahendanud üleeuroopalise või globaalse tähtsusega praktilisi küsimusi ning suurendanud Eesti nähtavust ja usaldusväärsust rahvusvahelises teadusruumis
• Osalemine teadustöödega puitkonstruktsioonide uue põlvkonna standardi koostamisel, mille tulemusel on kasvanud TalTechi nähtavus ja usaldusväärsus rahvusvahelises teadusruumis
• Tootmisjääkide kasutamine uue inseneripuidu tootmisel, mille tulemusel on tõusnud ressursikasutuse efektiivsus

Järelkasv ja haridus

Doktorantide arv (ligikaudne)

6 kaitstud doktoritööd

Roll doktoriõppes ja õppekavades

• Doktorantide juhendamine TalTechis ja partnerülikoolides
• Ehitiste projekteerimise õppekava arendamine
• Teaduspõhise õppe ja tööstuskoostöö lõimimine

Valmisolek tööstusdoktorantuuriks

Jah

Valdkond / tehnoloogiline fookus 

• Elektrotehnika ja elektroonika
• Elektromagnetväljad
• Ahelateooria
• Elektromagnetiline ühilduvus ja elektritoite kvaliteet
• Elektromagnethäiringud
• Eektriliste suuruste mõõtmine

Lühikirjeldus

Elektrotehnika professuur Tallinna Tehnikaülikoolis tegeleb elektrinähtuste rakendustega elektri- ja elektroonikasüsteemide ahelates sees ja nende ümbruses. Professuuri uurimis- ja arendustöö on fokuseeritud elektromagnet¬keskkonnas esile kerkivate nähtuste uurimisele ja EM-keskkonna kaudu levivate mõjutuste hindamisele. Elektrotehnika professuuri spetsiifiliseks sihiks on elektritoitesüsteemid ja nendega soetud tehniliste talitlustingimuste alane teadus-arendus- ja õppetöö.

Seos riiklike prioriteetidega 

Professuur on otseselt seotud TAIE 2021–2035 strateegiliste eesmärkidega ning haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035:

• Energiamajaduse arengukava (ENMAK) üldeesmärk sedastab, et  Eesti energiamajandus peab tagama energiajulgeoleku, kasvatama riigi konkurentsivõimet ja aitama kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. Energiamajanduse arengukavas käsitletav energiatootmine ja kasutus baseerub elektrotehnika professuuri raames käsitletavatele uurimisteemadele. Professuur aitab elektril töötavate tehnoloogiate vaates teha tulevikku vaatavaid otsuseid lahenduste optimaalseks valikuks ja ohutuks kasutamiseks.
• Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 rõhutab tipptasemel õppekavade süsteemse rakendamise olulisust inseneeria valdkondades, mis on kooskõlas professuuri eesmärkidega. Viimati avaldatud OSKA valdkonna raport sedastab, et  valdkonnas on puudu ca 5000 kompetentset töötajat, sh kõrgharidusega spetsialisti elektrotehnikaga otseselt seotud teemadel. Elektrotehnika professuur on riigi strateegilises vaates stabiilse arengu kindlustajana läbi olulise panuse valdkonna inseneride hariduse arendamises ja koolitamise läbiviimises.  
• TAIE 2021–2035 strateegiliste eesmärkidena on toodud eesmärk tagada teadussüsteemi baasvõimekus, mis on vajalik ühiskonna toimimiseks (teadussüsteemi suund). Elektrotehnika  professuur keskendub teaduse ja teadlaste mõju kasvatamisele ning teadustulemuste kasutamisele Eesti arenguvajaduste lahendamisel. Eraldi on TAIE 2021–2035 arengukavas esile toodud teadmussiirde suund, milles inseneeriavaldkonnas ja sealhulgas elektrotehnikaga seotud profesuur on Eesti majanduse ja teaduse konkurentsivõime tugevdamisel võtmetähtsusega.

Arengukavades toodud energiajulgeoleku, teaduse ja teadlaste mõju kasvatamise, teadmussiirde suuna arendamise ja tipptasemel õppekavade eesmärk on otseselt seotud elektrotehnika professuuri põhifunktsioonidega, seeläbi on elektrotehnika professuur otseselt seotud Eesti riiklike arengueesmärkidega.

Peamised kompetentsid

• Elektriahelate talitluse alusprintsiipe, mõõtmis- ja kujun¬damis¬meetodeid;
• Elektritoitesüsteemide talitlustingimused, töökindluse ja katkematuse tagamine;
• Elektritoitekvaliteedi mõõtmine, hindamine ja seotud nähtuste analüüs;
• Elektrilised siirdeprotsessid, siirdeprotsesside analüüs ja kirjeldused
• Toitepinge ja koormusvoolu lainekujude analüüs ja dekompositsioon harmoonikuteks, harmoonikute analüüsimeetodid
• Avatud keskkonnas elektromagnetväljade mõõtmine ja analüüs
• Seadmete talitlusega kaasnevate elektromagnetnähtused
• Elektromagnethäiringute mõõtemeetodite arendamine ja häiringute mõõtmine

Kontakt

Lauri Kütt, kaasprofessor tenuuris, PhD

E-post: [email protected] 

Lühitutvustus

Lauri Kütt kaitses 2012. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis elektrotehnika-alase doktoritöö elektriliinide siirdeprotsesside andurite teemal. Aastatel 2013–2015 töötas ta järeldoktorina Aalto Ülikooli elektrotehnika koolis, tegeledes elektrisõidukite laadimisest tingitud harmoonilismoonutustega jaotusvõrkudes ning termoelektriliste generaatorite rakendustega. Alates 2016. aastast on ta töötanud Tallinna Tehnikaülikoolis elektrotehnika valdkonna vanemlektori ja professorina.

Teadusprofiil

ORCID: 0000-0003-1353-0396

Google: Lauri Kütt

ETIS: https://www.etis.ee/CV/Lauri_K%C3%BCtt/est8 

Teadus- ja arendustegevuste fookus

Peamised uurimis- ja arendusteemad 

• Elektrotehnika
• Elektriahelad
• Elektritoite kvaliteet
• Elektromagnetiline ühilduvus
• Elektromagnetkeskkond

Milliseid konkreetseid probleeme lahendate?

• Tehniliste tingimuste tagamine taastuvenergiaallikate liitmisel jaotusvõrku
• Energiamuundusseadmete poolt emiteeritud elektromagnetväljade mõõtmine ja analüüs.

Koostöö ja kasutusmudelid

Uurimisgrupp pakub ekspertteenuseid ja mõõtmisteenuseid elektritoite kvaliteedi ja elektromagnetilise ühilduvuse, samuti elektromagnetväljade mõõtmise alal. Laboratoorsete mõõtevahendite toel sooritatakse toitekvaliteedi mõõtmise teenust, samuti elektromagnetilise ühilduvuse valdkonna nõutete eelkatseid.

Taristu ja võimekus

Olulisemad laborid ja seadmed

Uurimisgrupi juures tegutsev mõõtelabor (Elektriliste Tehnoloogiate Mõõtekeskus, EAK  tunnistus L302) pakub akrediteeritud elektromagnetväljade mõõtmise teenust sagedusvahemikus 10 Hz ... 3 GHz. Mõõtmisi teostatakse nt töökohtades elektromagnetväljade intensiivsuse määramiseks tööstus- ja kohtades, samuti olmekeskkonnas esinevate elektromagnetväljade mõõtmiseks. 

Võimekuse tagavad:

• Madalsagedusliku elektri- ja magnetvälja tajur;
  • Sagedus- ja teljeselektiivse mõõtevõimega tajur tööstus- ja olmekeskkonna elektri- ja magnetväljatugevuse mõõtmiseks;
• Kesk- ja kõrgsageduslikud mõõteantennid ja -analüsaatorid;
  • Sagedusala kõrgeim piir 6 GHz
  • Mõõtetehnika nii häiringute kui asukoha elektromagnetväljatasemete mõõtmiseks
• Juhtitvuslike häiringute mõõteseadmed nii alalis- kui vahelduvvoolu-toiteliidseste sidestamiseks;
  • Mõõtevõimekus nii laboritingimustes kui välitingimustes;
  • Kuni 100 A püsiva voolutugevusega süsteemides mõõtmine;
  • Vahelduvtoiteahelates kuni 400 V nimipingega;
  • Alalistoiteahelates kuni 1500 V nimipingega;
• Kolmefaasilised võrgutoiteanalüsaatorid
  • EVS-EN IEC 61000-4-30 klass A võimekusega
  • Täielik 3-faasilise süsteemi mõõtmine sh 4 x voolutugevused, 4x pingesuurused
  • EVS-EN 50160 tunnustingimuste kontroll

Teenused partneritele

• Elektrikvaliteedi parameetrite mõõtmine
• Elektrikvaliteedi alane nõustamine ja ekspertiis
• Elektromagnetilise ühilduvuse katsete läbiviimine
• Elektromagnetilise ühilduvuse ekspertiis ja nõustamine
• Laiaribaliste häiringute mõõtmine ja analüüs
• Elektri- ja magnetväljatugevuse mõõtmine
• Tööstuslike elektomagnetväljade hindamine ja mõõtmine
• Elektromagnetilise ühilduvuse mõõtmised paigaldistes ja väliasukohtades. 

Mõju ja tulemused 

Järelkasv ja haridus

Doktorantide arv (ligikaudne)

4

Roll doktoriõppes ja õppekavades

Elektrotehnika alusõpe on keskne nurgakivi kaasaegsetes elektrienergia tootmis-, ülekande- ja rakenduste valdkonnas. I taseme üliõpilaste koolitamisel pakub elektrotehnika aluste uurimisrühm õpet elektrotehnika, mehhatroonsete süsteemide ja elektriahelate aluste teemadel. Alusteadmiseid pakutakse üldiste elektrivarustus-süsteemide põhimõtete teemadel ka üldainete raames. Õppetööd viiakse läbi õppeainetes:

• Elektrotehnika ja elektroonika alused (ATE3140, ATE3150, ATV0240)
• Elektrotehnika ja elektroonika rakendused (EEM3010, EET3010, ISC0100)

II astme üliõpilastele viiakse läbi õppeainet

• Elektromagnetiline ühilduvus (EEV5010)

Õppetöö läbiviimisel on rõhk valdkonna praktiliste oskuste arendamisel ja sellest tulenevalt labortöödel. 
Elektrotehnika aluste valdkonnas kaitstakse igal aastal u. 6-8 bakaureusetööd ja lisaks sellele 1-3 magistritööd.

Valmisolek tööstusdoktorantuuriks

Jah
 

Valdkond / tehnoloogiline fookus

• Infoühiskonna tehnoloogiad

• e-valitsemine

• e-demokraatia

• e-juhtimine

• Infosüsteemid

Lühikirjeldus

Professuur keskendub järgmise põlvkonna digitaalse ühiskonna IKT süsteemiarhitektuuri ja disaini arendamisele. Fookuses on suuremahulised IKT-süsteemid, IKT-süsteemide maastikud, IKT ökosüsteemid ja infovahetusplatvormid. Professuur toetab Eesti digiriigi edasist arengut ning TalTechi rolli tugevdamist digitaalse ühiskonna tehnoloogiate rahvusvahelise eestvedajana.

Seos riiklike prioriteetidega

Professuur toetab otseselt TAIE „Eesti 2035“ strateegilisi eesmärke järgmistes fookustes:

• hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond

• tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

• uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

Peamised kompetentsid

• pilvetehnoloogiad

• tarkvarapõhised võrgud

• asjade internet

• plokiahela tehnoloogia

• andmevahetusplatvormid

• masinõppe platvormid

• ärianalüütika platvormid

• kollektiivse intelligentsi platvormid

• ettevõttearhitektuuri modelleerimine

• äriprotsesside modelleerimine ja ümberkujundamine

Kontakt

Dirk Draheim, professor, PhD

E-post: [email protected]

Tutvustus

Dirk Draheim on Tallinna Tehnikaülikooli infoühiskonna tehnoloogiate professor. Tal on doktorikraad Freie Universität Berlinist Saksamaal ning habilitatsioon Mannheimi ülikoolist Saksamaal. Ta juhib infosüsteemide uurimisrühma, on Ingrid Pappeli Next Gen Digital Society Group’i akadeemiline direktor ning TalTechi eID kompetentsikeskuse asutajaliige ja teaduslik kaasdirektor. Ta on pühendunud e-Eesti arengule ning järgmise põlvkonna digitaalse ühiskonna juhtide ja ekspertide koolitamisele. Tema teadustöö keskendub esilekerkivate AI-tehnoloogiate rakendamisele tänapäeva organisatsioonides ja ühiskondades. Dirk Draheim on rahvusvahelise konverentsi Next Generation Information Systems Engineering kaasasutaja ja kaasesimees ning enam kui 200 rahvusvahelise publikatsiooni kaasautor.

Teadusprofiil

ORCID 0000-0003-3376-7489

Google Scholar: https://scholar.google.com/citations?user=-BXfUWsAAAAJ&hl=en

ETIS: https://www.etis.ee/CV/Dirk_Draheim/

Teadus- ja arendustegevuse fookus

Peamised uurimis- ja arendusteemad

• tuleviku valitsemine, keskendudes tehnoloogilistele muutustele, eriti IKT arendamisele ja kasutuselevõtule, ning nendega seotud muutustele inimkäitumises ja avalike teenuste ootustes

• usaldusväärsed IT-lahendused, sealhulgas töökindlad ja rünnakukindlad IT-süsteemid ning teenused

• kriitilise IT-taristu kestlik arendamine

• energiatõhusad IT-süsteemid ja andmetöötlusmeetodid

• kasutajate ja ühiskonna usalduse tugevdamine IT-teenuste vastu ning privaatsuse tagamine

• esilekerkivate AI-tehnoloogiate rakendamine organisatsioonides ja ühiskondades

Milliseid konkreetseid probleeme lahendate?

• kuidas kavandada tõhusaid, efektiivseid ja proaktiivseid e-valitsemise teenuseid

• kuidas toetada e-demokraatiat IKT abil täpselt ja toimivalt

• kuidas luua organisatsioonisisest ja organisatsioonidevahelist e-juhtimist

• kuidas rakendada esilekerkivaid AI-tehnoloogiaid tänapäeva organisatsioonides ja ühiskondades

Koostöö ja kasutusmudelid

• disainiteadus

• tegevusdisaini uurimus

• disainmõtlemine

• juhtumiuuringud

• võrdlevad juhtumiuuringud

• Delphi-uuringud

• tegevusõpe

• strateegiline võrdlusuuring

Peamised sihtpartnerid

• rahvusvahelised teadus- ja arenduspartnerid ning teadustaristud

• Euroopa koostöövõrgustikud ja teaduskeskused

• Eesti ja Euroopa tööstusettevõtted ning ettevõtlusühendused

• riigiasutused ja avaliku sektori organisatsioonid

Taristu ja võimekus

Olulisemad laborid ja seadmed

• https://taltech.ee/en/itcollege/hpc-centre

• https://hpc.ut.ee 

• https://lumi-supercomputer.eu 

Teenused partneritele

• eksperdihinnangud

• sihitud projektid

• sihitud töötoad

• teemapõhised mõttekojad

Mõju ja tulemused 

• aastatel 2021–2025 avaldatud 100 publikatsiooni eelretsenseeritud rahvusvahelistes ajakirjades ja konverentsikogumikes

• NGISE’2025 1. rahvusvahelise konverentsi Next Generation Information Systems Engineering üldesimees

• NGISE’2026 2. rahvusvahelise konverentsi Next Generation Information Systems Engineering üldesimees ja programmikomitee esimees

• ICEDEC’2026 11. rahvusvahelise digimajanduse konverentsi programmikomitee esimees

• Conf-IRM’2026 doktorantide konsortsiumi esimees ja tööstuspaneeli esimees

• osalus digieuro teostatavusuuringu tehnoloogilise aluse kujundamisel koostöös Guardtime’iga

• raamistik eIDAS-iga kooskõlas olevate eID rakendusskeemide hindamiseks ELi riiklikul tasandil

Järelkasv ja haridus

Doktorantide arv (ligikaudne)

• 14 edukalt kaitstud doktoritööd

• 6 käimasolevat doktorandi juhendamist

Roll doktoriõppes ja õppekavades

• doktorantide juhendamine TalTechis ja partnerülikoolides

• teaduspõhise õppe ja tööstuskoostöö lõimimine

• TalTechi õppekava https://egov.ee/ e-Governance Technologies and Services juhtkomitee liige

• alates 2020. aasta oktoobrist projekti https://digiriigiakadeemia.ee/ juhtimine, eesmärgiga suurendada teadmisi digiühiskonna, e-teenuste, IT-turvalisuse, tehisaru ja andmetöötluse kohta

Valmisolek tööstusdoktorantuuriks

Jah, teadusgrupp pakub võimalust tööstusdoktorantidele.

Valdkond / tehnoloogiline fookus

• Keemiatehnoloogiad
• Materjalide ja kemikaalide omadused ja rakendused
• Energia- ja ressursitõhusus
• Keskkonnatehnoloogiad

Lühikirjeldus

Professuur keskendub keemiatööstuse protsesside ja materjalide disainile, modelleerimisele ja optimeerimisele, toetudes valdkonna arengule nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Professuur tegutseb alates 2017. aastast energiatehnoloogia instituudis, ühendades protsessitehnoloogia, termodünaamika ja kestlike tööstuslike lahenduste arendamise ning toetades ühtlasi Eesti ettevõtete keskkonnatehnoloogilist innovatsiooni.

Seos riiklike prioriteetidega

Keemiatehnika professuur on seotud Eesti 2035, TAIE arengukava, energia- ja kliimapoliitika arengukavade, haridusvaldkonna arengukava ning tööstus- ja ringmajanduse strateegiatega, toetades kestlikku majandust, inseneriharidust ja teaduspõhist innovatsiooni.

• Professuur toetab energiajulgeolekut kohalike ja taastuvate energiaallikate väärindamise ning soojusenergia salvestustehnoloogiate arendamise kaudu
• Professuuri tegevused panustavad heitmete vähendamisesse ning ressursitõhusate ja keskkonnasõbralike tööstuslahenduste arendamisesse
• Professuur tugevdab koostööd tööstustega, pakkudes Eesti ettevõtetele rakenduslikke keemia- ja keskkonnatehnoloogilisi lahendusi
• Professuur arendab inseneriharidust ja koolitab tööturu vajadustele vastavaid spetsialiste
• Professuur suurendab läbi rahvusvahelise koostöö Eesti teaduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet

Peamised kompetentsid

• Separatsiooniprotsessid
• CO2 püüdmine
• Ainete termiline analüüs
• Ainete termodünaamiliste omaduste mõõtmine
• Masinõpe ainete omaduste ennustamiseks

Kontakt

Oliver Järvik, kaasprofessor tenuuris

E-post: [email protected] 

Tutvustus

Oliver Järvik on Tallinna Tehnikaülikooli Energiatehnoloogia instituudi kaasprofessor, keemiatehnika riikliku professuuri juht ning Tallinna Tehnikaülikooli keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia õppekava programmijuht. Tema teadustöö ühendab fundamentaalse termodünaamika ja rakenduslikud tööstuslikud lahendused, keskendudes energia- ja keskkonnatehnoloogiatega seotud keemiatehnilistele protsessidele, põlevkivi- ja biomassi termilisele töötlusele, madal- ja kõrgtemperatuursetele soojusenergia salvestuslahendustele ning nendes protsessides tekkivate või kasutatavate ainete füüsikalis-keemiliste omaduste määramisele. Oliver Järvik on ka Tallinna Tehnikaülikooli 50000. vilistlane.

Teadusprofiil

• ORCID 0000-0001-8530-2582
• Google Scholar: https://scholar.google.com/citations?user=zuVPjG0AAAAJ&hl=en&oi=ao
• ETIS: https://www.etis.ee/CV/Oliver_J%C3%A4rvik/eng/

Teadus- ja arendustegevuse fookus

Peamised uurimis- ja arendusteemad

• Keemiatehnilised protsessid energia- ja keskkonnatehnoloogia rakendustes
• Biomassi ja põlevkivi termiline töötlemine
• Multikomponentsete segude füüsikalis-keemiliste omaduste mõõtmine
• Masinõpe ainete omaduste ennustamiseks
• CO2 püüdmise ja emissioonide vähendamine
• Madal- ja kõrgtemperatuurne soojusenergia salvestus
• Ioonsed vedelikud ja süvaeutektilised lahustid ning nende rakendused
• Protsesside modelleerimine

Milliseid konkreetseid probleeme lahendate?

• Ainete omaduste hindamiseks sobivate masinõppe mudelite väljatöötamine ning nende mudelite kasutamine erinevateks tehnoloogilisteks rakendusteks sobivate omadustega ainete leidmiseks
• Olemasolevate fossiilsete tootmisüksuste ja -tehnoloogiate keskkonnamõju vähendamine

Koostöö ja kasutusmudelid

• Teaduskoostöö
• Rakendusuuringud
• Ühisarendusprojektid
• Tööstusdoktorantuur
• Pilootlahenduste testimine

Peamised sihtpartnerid

• Erineva suurusega Eesti tööstusettevõtted
• Teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted
• Riigiasutused ja avaliku sektori organisatsioonid
• Rahvusvahelised teadus- ja arenduspartnerid ning teadustaristud

Taristu ja võimekus

Olulisemad laborid ja seadmed

Energiatehnoloogia instituudi laborid

Teenused partneritele

• Tehnoloogiline nõustamine / konsultatsioonid
• Ainete omaduste mõõtmised
• Protsesside modelleerimine

Juhtumiuuring 

Salastatud

Järelkasv ja haridus

Doktorantide arv (ligikaudne)

• Kaitstud doktorantide arv: 3
• Juhendatud järeldoktorantide arv: 1
• Juhendamisel doktorantide arv: 11
• Juhendamisel järeldoktorantide arv: 2

Roll doktoriõppes ja õppekavades

Doktorantide juhendamine; keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia õppekava juhtimine ja arendamine; teaduspõhise õppe ja tööstuskoostöö lõimimine.

Valmisolek tööstusdoktorantuuriks

Jah

Valdkond / tehnoloogiline fookus

• Metallide tehnoloogia
• Keraamika-baasil komposiitmaterjalid
• Metalli-baasil komposiitmaterjalid
• Kermised
• Kõvapinded
• Kulumiskindlus
• Taaskasutus
• Vastupidavus

Lühikirjeldus

Metallide tehnoloogia professuur keskendub õppe-, teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja katsetustegevusele materjalitehnika valdkonnas. Põhifookuses on metalsed ja keraamilised materjalid, nende baasil komposiitmaterjalid ning nendest materjalidest toodete valmistustehnoloogiad. Teadus- ja arendustegevus keskendub eelkõige kulumiskindlatele komposiitmaterjalidele ja pinnetele, nende valmistustehnoloogiatele, materjalide struktuuri ja omaduste karakteriseerimisele ning taaskasutusele.

Seos riiklike prioriteetidega

Professuur toetab otseselt TAIE 2035 ja teiste Eesti arengudokumentide strateegilisi eesmärke järgmistes fookustes:

• Teadmispõhine ja kõrge lisandväärtusega majandus – uute kulumiskindlate komposiitmaterjalide, kõvapinnete ja tootmistehnoloogiate arendamine aitab suurendada tööstustoodete kvaliteeti, töökindlust ja eluiga.
• Ressursitõhus ja kestlik tööstus – materjalide ja toodete mehaanilise taaskasutuse ning kriitiliste toorainete kasutuse vähendamise kaudu toetatakse targemat ressursikasutust.
• Teaduse ja ettevõtluse lõimimine – rakendusuuringud, prototüüpimine, materjalide katsetamine ja tööstusdoktorantuur loovad toimiva teadmussiirde teadusest ettevõtlusse.
• Inimkapitali ja teadusvõimekuse arendamine – doktoriõppe, insenerihariduse, järelkasvu juhendamise ja rahvusvahelise teaduskoostöö kaudu kasvatatakse valdkonna kompetentsi.

Peamised kompetentsid

• Materjalid ja valmistustehnoloogiad, sh pulbermetallurgia, kihtlisandustehnoloogia, termotöötlus ja liitetehnoloogiad tööriistade ning kulumiskindlate konstruktsioonielementide valmistamiseks.
• Paksud ja õhukesed kõvapinded toodete tööea pikendamiseks.
• Materjalide mehaanilised taaskasutustehnoloogiad.
• Materjalide koostise, mikrostruktuuri ja omaduste uuringud.
• Triboloogia, sh hõõrdumise ja kulumise analüüs.
• Materjalide mehaaniline karakteriseerimine.

Kontakt

Fjodor Sergejev, kaasprofessor tenuuris

E-post: [email protected]

Tutvustus

Fjodor Sergejev on kogenud akadeemiline juht, teadlane ja õppejõud, kellel on tugev taust materjali- ja masinaehituses. Tal on volitatud mehaanikainseneri kutsetunnistus (EstQF tase 8, nr 151506; EstQF vastab Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule ehk EQF-ile). Ta omandas doktorikraadi TalTechis 2007. aastal, keskendudes doktoritöös kõvasulamite ja metallmaatrikskomposiitmaterjalide mehaanilisele käitumisele, väsimusele ja purunemismehaanikale. Tema praegune teadustöö käsitleb muu hulgas kõrgentroopiliste sulamite rakendamist metallmaatrikskomposiitmaterjalide struktuurides ning lisandustootmise tehnoloogiate arendamist. Ta on juhendanud nelja doktoranti ja mitmeid magistrante.

Teadusprofiil

ORCID 0000-0002-6417-7791

Google Scholar: https://scholar.google.com/citations?hl=en&user=5fzCbdkAAAAJ

ETIS: https://www.etis.ee/CV/Fjodor_Sergejev

Teadus- ja arendustegevuse fookus

Peamised uurimis- ja arendusteemad

• Kulumiskindlad keraamika-baasil komposiitmaterjalid, fookusega kriitiliste toorainete (CRM) ning kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste (CMR) ainete kasutamise välistamisele või vähendamisele.
• Kulumiskindlad õhukesed ja paksud kõvapinded.
• Materjalide ja toodete mehaanilised taaskasutustehnoloogiad.
• Materjalide ja toodete karakteriseerimine, sh koostis, mikrostruktuur, mehaanilised, keemilised ja triboloogilised omadused.

Milliseid konkreetseid probleeme lahendate?

• Kuidas arendada kulumis- ja korrosioonikindlaid komposiitmaterjale ning kõvapindeid nii, et vähendada või välistada CMR-ainete ja kriitiliste toorainete kasutust.
• Kuidas rakendada materjalide ja toodete, näiteks elektroonika- ja tekstiilijäätmete, mehaanilist taaskasutust nii, et suureneks ressursikasutuse tõhusus.

Koostöö ja kasutusmudelid

• Teaduskoostöö, sh rakendusuuringud
• Järel- ja tööstusdoktorantuur
• Tooteprototüüpide valmistamine
• Materjalide ja toodete katsetamine ning karakteriseerimine

Peamised sihtpartnerid

Eesti ettevõtted ja teaduspartnerid, sh AS Norma, Tartu Ülikooli füüsika instituut, NPM Silmet OÜ, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Elcogen AS jt; rahvusvahelised teadus- ja arenduspartnerid, sh Fraunhofer Institute for Ceramic Technologies and Systems IKTS (Saksamaa), UAB Dangu Inženerijos Centras (Leedu), Fraunhofer Institute for Materials Recycling and Resource Strategies IWKS (Saksamaa) jt.

Taristu ja võimekus

Olulisemad laborid ja seadmed

• Pulbermetallurgia labor
• Paksude ja õhukeste pinnete labor
• Materjalide taaskasutuse teadus- ja katselabor
• Protolabor ehk kihtlisandustehnoloogia labor
• Triboloogialabor
• Materjaliuuringute labor
• Mehaanika ja metroloogia katselabor

Teenused partneritele

• Nõustamine professuuri kompetentsivaldkonnas.
• Materjalide ja toodete katsetamine ning karakteriseerimine.
• Materjali- ja tooteprototüüpide valmistamine.
• Täiendkoolituste korraldamine.

Mõju ja tulemused (viimased 3–5 aastat)

• Viimastel aastatel on kasvanud ettevõtete huvi keraamika-baasil kulumis- ja korrosioonikindlate komposiitmaterjalide vastu, mis ei sisalda inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikke ning Euroopa kriitiliste toorainete hulka kuuluvaid metalle, nagu koobalt ja nikkel.
• Selgelt on suurenenud huvi materjalide ja toodete taaskasutustehnoloogiate vastu, eriti lahenduste vastu, mis aitavad parandada ressursikasutuse tõhusust ja vähendada jäätmeid.

Järelkasv ja haridus

Doktorantide arv (ligikaudne)

3

Roll doktoriõppes ja õppekavades

Doktorantide juhendamine; teaduspõhise õppe ja teaduskoostöö lõimimine.

Valmisolek tööstusdoktorantuuriks

Jah. Professuuril on varasem kogemus tööstusdoktorantide juhendamisel ning jätkuv valmisolek ja huvi seda koostöövormi arendada.

Valdkond / tehnoloogiline fookus 

• Puit
• Puiduteadus
• Puidutehnoloogia
• Spoon
• Puidupõhised komposiitmaterjalid

Lühikirjeldus

Professuur keskendub puidupõhiste komposiitmaterjalide ja multimaterjalide töötlemise ja taaskaustuse arendamisele läbi õppe-, teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja katsetustegevuse. Puidutehnoloogia professuuri kitsamateks uurimisteemadeks on puidu hügrotermiline ja keemiline modifitseerimine puidupõhiste komposiitmaterjalide kasutamiseks mööblis-, transpordivahendites ja ehituses.

Seos riiklike prioriteetidega

Professuur toetab otseselt TAIE 2035 strateegilisi eesmärke järgmistes fookustes:

• Teadmispõhine ja kõrge lisandväärtusega majandus – puidu ja puidupõhiste jätkusuutlike komposiitmaterjalide arendamine kasutamiseks transpordis, mööblis ja ehituses
• Kohalike ressursside väärindamine – süsinikuneutraalsuse eesmärkide saavutamiseks saab puitu kasutada kui tuleviku materjali, mis talletab süsinikku pikaealistes puittoodetes ning peale toote elutsükli lõppu läbi kaskaadkasutuse ka uutes materjalides ja toodetes
• Teaduse ja ettevõtluse lõimimine – rakendusuuringud, tööstusdoktorantuur ja ühistaristu kasutus loovad toimiva teadmussiirde teadusest praktikasse
• Inimkapitali ja teadusvõimekuse arendamine – insenerihariduse ja doktoriõppe tugevdamine ning rahvusvahelise teaduskoostöö kaudu järelkasvu kasvatamine

Peamised kompetentsid

• Lehtpuiduliikide spooni pinnaomaduste, liimitavuse- ja viimistletavuse parandamine
• Erinevatest puiduliikidest kihiliste komposiitmaterjalide omaduste uurimine
• Puitkomposiitide vastupidavus UV kiirgusele, niiskusele ja temperatuurile
• Puidu vastupidavuse uurimine väliskeskkonnas
• Pragude mõju ristkihtliimpuidu hügrotermilistele omadustele
• Puidujääkide väärindamine tulekindlates seenmaterjalides

Kontakt

Jaan Kers, kaasprofessor tenuuris, PhD

E-post: [email protected]

Tutvustus

Professor Jaan Kers on TTÜ kaasprofessor tenuuris, juhib puidutehnoloogia riikliku professuuri (moodustatud 2014 TTÜKS alusel) on puidutehnoloogia laborijuht, magistriõppekava programmijuht (puidu-, plasti- ja tekstiilitehnoloogia). Tema teadus- ja arendustegevus keskendub madala kvaliteedilise puidu- ja puitpolümeerkomposiitide töötlemisele, puidu keemilisele ja hüdrotermilisele modifitseerimisele, puitkomposiitide ilmastikukindlusele ning puidujääkide kaskaadkasutusele. Professor Kersil on pikaajaline kogemus puidupõhiste ja multimaterjalide väärindamisel ning tööstusliku innovatsiooni edendamisel ja teaduspõhise õppe ja tööstuskoostöö arendamisel. Professor Kers on osalenud ja juhtinud mitmeid riiklikke ja rahvusvahelisi teadus- ja arendusprojekte bioressursside väärindamise valdkonnas. Ta on juhendanud eduka kaitsmiseni 5 doktoritööd ja 44 magistritööd ning arendanud puidutehnoloogia erialaseid õppeaineid bakalaureuse, magistri ja doktoriõppes. Tema panus on oluliselt suurendanud TalTechi nähtavust ja usaldusväärsust rahvusvahelises puidutehnoloogia teadusruumis. Ta on aktiivne koostööpartner Eesti- ja Euroopa puidutööstusettevõtetele ning panustab insenerihariduse ja teadusliku järelkasvu arendamisse.

Teadusprofiil

ORCID 0000-0003-0024-3451

Google Scholar: Jaan Kers 

Researcher ID K-4239-2012

ETIS https://www.etis.ee/CV/Jaan_Kers/est/

Teadus- ja arendustegevuse fookus

Peamised uurimis- ja arendusteemad

• Erinevate lethpuiduliikide spooni mikrostruktuuri, pinnaomaduste, liimitavuse- ja viimistletavuse omaduste parandamine
• Erinevatest puiduliikidest ja liimidega puitpolümeerkomposiitide arendmaine ja tugevusomaduste uurimine
• Puidu ja teiste looduslike toorainete baasil valmistatud puitpolümeerkomposiitide vastupidavuse uurimine väliskeskkonnas UV kiirgusele, niiskusele ja temperatuurile
• Kuivamispragude mõju ristkihtliimpuidu õhupidavusele- ja hügrotermilistele omadustele
• Puidujääkide väärindamine tulekindlates seenmaterjalides

Milliseid konkreetseid probleeme lahendate?

• Kuidas kasutada väärindada väheväärtuslikku lehtpuitu spoonipõhistes toodetes ja kasutada puidupõhiseid materjale optimaalselt mööblis, ehituses ja transpordivahendites, puidu kaskaadkasutus
• Puidu keemiline ja hügrotermiline modifitseerimine sh tihendamine tugevus- ja tuletõkkeomaduste parandamiseks

Koostöö ja kasutusmudelid

Alus- ja rakendusuuringud; puit- ja komposiitmaterjalide arendus sh katsetamine; tööstusdoktorantuur.

Peamised sihtpartnerid

Eesti ja Euroopa tööstusettevõtted ning eriala ettevõtete liidud; riigiasutused ja avaliku sektori organisatsioonid; rahvusvahelised teadus- ja arenduspartnerid ning teadustaristud (nt Euroopa koostöövõrgustikud ja uurimiskeskused).

Taristu ja võimekus

Olulisemad laborid ja seadmed

Puitmaterjalide, puittoodete ja mööbli katselabor

• Mööbli ja puittoodete stabiilsuse ja tugevuse katsetamine standardsete ja mittestandardsete tootekatsete meetodite alusel
• Puidutehnoloogia laboris asub Eestis ainulaadne laboratoorne spooni treimise ja vineeri tootmise liin, millega on võimalik valmistada kindlatel tingimustel väga täpse kvaliteediga spooni ja vineeri erinevate tootmise parameetrite ja materjali omaduste määramiseks
• Kliimakamber UV ja temperatuuri ja niiskuse tsüklilised katsetamine
• Erinevate pinna- ja tugevusomaduste testimine standardsetes ja mittestandardsetes katsetes
• Elektromehaaniline universaalne katsemasin 50 kN, varustatud tõmbekatsete haaratsitega ning 3-punktiliste ja 4-punktiliste painderakistega kuni 1,2 m katsekehadele

Puidutehnoloogia labor

Teenused partneritele

• Laboratoorsed katsetused
• Eksperthinnagud
• Tehniline nõustamine
• Erinevate pinna- ja tugevusomaduste testimine standardsetes ja mittestandardsetes katsetes ning UV ja temperatuuri ja niiskuse tingimustele kliimakambris

Puidutehnoloogia laboris on võimalik katsetada erinevatest puiduliikidest spoone, puitmaterjale ja nende viimistlusi, puitpolümeerkomposiite ja puitplastkomposiite. Saab katsetada eriliiki mööblit, mööblidetaile ja -konstruktsioone. Puidutehnoloogia laboris teostatakse ka erinevate puitmaterjalide ja komposiitide arendustöid.

Mõju ja tulemused (viimased 3–5 aastat)

• Rahvusvahelised teadus- ja arendusprojektid (sh WoodLCC, 5G-Timber, Virtual Wood University Master program, BIOCEB), mis on lahendanud üleeuroopalise või globaalse tähtsusega praktilisi küsimusi ning suurendanud Eesti nähtavust ja usaldusväärsust rahvusvahelises teadusruumis
• Osalemine teadustöö raames järgmistes uuringutes Kliimaministeeriumile: „Puidu keemilise ja mikrobioloogilise väärindamise teekaart“ (2025); „CO2 vabade või vähese heitega kütuste tootmise teekaart“ (2025)
• 5G-Timber projekti raames puitjäätmete vähendamisele suunatud tehnoloogilise teekaardi ja poliitikasoovituste väljatöötamine; MKM juhtumiuuringus osalemine „Jäätmete sümbiootilise väärindamise edendamiseks vajalikud tegevused: puidu- ja mööblitööstuse juhtumianalüüs“. Selle tulemusel on kasvanud TalTechi nähtavus ja usaldusväärsus rahvusvahelises teadusruumis
• Tootmisjääkide kasutamine uute puitpolümeerkomposiitide või seenmaterjalide tootmisel, mille tulemusel paraneb puidu ressursikasutuse efektiivsus

Järelkasv ja haridus

Doktorantide arv (ligikaudne)

5 (kaitstud doktoritööd) ja 5 doktoranti on juhendamisel

Roll doktoriõppes ja õppekavades

• Doktorantide juhendamine TalTechis ja tööstuses
• Inseneriteaduskonna doktoriõppekavas peaerialal „Keemia-, materjali- ja energiatehnoloogia” puidutehnoloogia erialaste õppeainete arendamine (puitmaterjalid, biokomposiidid, spoonipõhised materjalid) ja õppekava arendamises osalemine
• Teaduspõhise õppe ja tööstuskoostöö lõimimine

Valmisolek tööstusdoktorantuuriks

SekMo meetme tööstusdoktorant Maarja-Mirjam Rajasaar (RMK), juhendajad Jaan Kers ja Targo Kalamees. 

Valdkond / tehnoloogiline fookus

Põlevkivi ja teiste kütuste ning materjalide termokeemiline töötlemine (põlemine, pürolüüs, gaasistamine), CO₂ püüdmine ja kasutus (CCUS), heitmete vähendamine, põlevkivituhkade ja jääkide väärindamine, protsesside modelleerimine ja mõõtmised.

Lühikirjeldus

Tallinna Tehnikaülikooli põlevkivitehnoloogiate professuur on Eesti energiajulgeoleku ja ressursitõhususe jaoks keskne teadus- ja arenduskeskus, mis arendab põlevkivi (ja üha enam ka biomassi ning jäätmepõhiste kütuste) keskkonnamõju vähendavaid ning ringmajandust toetavaid tehnoloogiaid. Tegevus ühendab tipptasemel teadusuuringud ja rakendusuuringud tööstuse vajadustest lähtuvate lahendusteni – alates kütuste muundamise kineetikast ja reaktsioonimehhanismidest kuni CO₂ eraldamise, heitmete kontrolli ja jääkide (tuhad, poolkoks jm) uute kasutusviisideni. Professuur tegutseb Energiatehnoloogia instituudi põlevkivitehnoloogiate suunal, toetudes instituudi akrediteeritud katselabori võimekusele (kütused/tuhad/sadestised, õhuheitmed, soojustehnilised mõõtmised).

Seos riiklike prioriteetidega

Professuuri tegevus toetab energiajulgeolekut ja kliimaeesmärke läbi: 

• heitmete ja keskkonnamõju vähendamise olemasolevates tootmisahelates,
• CO₂ püüdmise ja kasutuselevõtu võimaluste tõendamise,
• tööstusjääkide ringse väärindamise,
• insenerihariduse ja järelkasvu tagamise.

Peamised kompetentsid

• keevkihttehnoloogiad ja termooksüdatsioon, koospõletus/koospürolüüs (põlevkivi + biomass/jäätmevood)
• CCUS (sh oxyfuel, puhtamate CO₂ voogude eraldamine, sidumine/kasutus)
• Põlevkivituhkade, poolkoksi ja teiste jääkide materjalikasutus ja sorptsioonilised omadused
• Kütuste ja emissioonide analüütika, standarditud mõõtmised ja QA/QC
• Protsesside modelleerimine, skaleerimine ja tehnoloogiate teekaardid

Kontakt

Alar Konist, täisprofessor tenuuris, PhD

E-post: [email protected]   

Tutvustus

Alar Konist on Tallinna Tehnikaülikooli professor ja Energiatehnoloogia instituudi direktor. Tema teadus- ja arendustöö keskendub säästvale energeetikale, puhtamale energiatootmisele, põlevkivi termokeemiliste protsesside uurimisele, CO₂ heitmete vähendamisele ning tahkete jääkide, sealhulgas tuha, kasutusvõimalustele. Ta teeb tihedat koostööd energia- ja tööstussektori partneritega ning on esindanud Eestit rahvusvahelistes energiavaldkonna võrgustikes. 

Teadusprofiil

ORCID 0000-0001-5492-248X

ETIS: Alar Konist 

Teadus- ja arendustegevuse fookus

Uurimistöö keskmes on põlevkivi väärindamine kõrgema lisandväärtusega tooraineteks, heite vähendamine ja CO₂ püüdmine, ning põlevkivi kasutamise sidumine ringmajanduse ja alternatiivsete süsinikuallikatega. Näiteks arendatakse keemilise ringgaasistamise (chemical looping) lähenemisi, mis võimaldavad põlevkivi ja biomassi töötlemisel eraldada kontsentreeritud CO₂ vooge ning luua aluse CCUS rakendustele.

Koostöö ja kasutusmudelid

• Teaduskoostöö ja rakendusuuringud
• Ühisarendusprojektid
• Tööstusdoktorantuur
• Katsetuste ja mõõtmiste teenused
• Tehnoloogiate hindamised (sh teostatavus ja tasuvus)
• Piloteerimine labori- ja katseseadmetel

Taristu ja võimekus

Professuuri tööd toetab Energiatehnoloogia labor kui termokeemia-alane õppe- ja teaduslabor, kus on võimalik uurida põlemise, pürolüüsi ja gaasistamise protsesse, kineetikat ning tekkivaid gaasilisi/tahkeid saaduseid ja heitmeid. Oluliseks katsesüsteemideks on 60 kWth CFB ja BFB pürolüüsi katseseadmed ning mitmekesine analüütika- ja mõõteaparatuur, mis võimaldab teenindada nii teadus- kui tööstusprojekte.

Mõju ja tulemused (viimased 3–5 aastat)

Professuur pakub teaduspõhist sisendit energiapoliitika ja tehnoloogiasiire otsustesse, arendab tööstusele rakendatavaid heitmete vähendamise ja jääkide väärindamise lahendusi ning kasvatab Eesti rahvusvahelist nähtavust energiatehnoloogia ja CCUS valdkonnas.

Järelkasv ja haridus

Professuur lõimib teadustöö bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse, juhendab lõpu- ja doktoritöid ning arendab valdkondlikku terminoloogiat ja eestikeelset inseneriõpet läbi praktiliste laboritööde ja projektõppe.

Valdkond / tehnoloogiline fookus

Professuur keskendub kaasaegsete tootmistehnoloogiate arendamisele ning rakendamisele tööstuses. Fookuses on tootmissüsteemide automatiseerimine, paindlikkus ja kestlikkus. Teadus- ja arendustegevus toetab Eesti tööstuse tehnoloogilist konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Professuur toimib sillana teaduse, insenerihariduse ja tööstusliku rakenduse vahel.

Seos riiklike prioriteetidega

Professuur toetab otseselt TAIE 2035 strateegilisi eesmärke järgmistes fookustes:

• Teadmispõhine ja kõrge lisandväärtusega majandus – tootmistehnika, digitaalse tootmise ja automatiseerimise lahenduste arendamine ning rakendamine.
• Teaduse ja ettevõtluse lõimimine – rakendusuuringud, tööstusdoktorantuur ja ühistaristu kasutus loovad toimiva teadmussiirde teadusest tööstusse.
• Rohe- ja digipööre – ressursitõhusad, paindlikud ja kestlikud tootmissüsteemid toetavad kliimaeesmärkide saavutamist.
• Inimkapitali ja teadusvõimekuse arendamine – insenerihariduse ja doktoriõppe tugevdamine ning rahvusvahelise teaduskoostöö kaudu järelkasvu kasvatamine.

Professuur toetab riiklikke prioriteete ka strateegilise teadustaristu arendamise kaudu, eelkõige Smart Industry Centre’i (SmartIC) eestvedamisel, mis toimib Eesti tööstuse digitaliseerimise ja teaduspõhise innovatsiooni platvormina.

Peamised kompetentsid 

• Tootmissüsteemide projekteerimine ja optimeerimine
• Digitaalne tootmine ja tööstus 4.0/5.0 lahendused
• Tootmise automatiseerimine
• Prototüüpimine ja keerukate toodete tootmestamine
• Tööstuslik innovatsioon ja tehnosiire
• Kestlik tootmine

Kontakt

Tauno Otto, kaasprofessor tenuuris, PhD

E-post: [email protected]

Tutvustus
Tauno Otto on Tallinna Tehnikaülikooli tootmistehnika professor ja tunnustatud teadlane tootmissüsteemide ning digitaalse tootmise valdkonnas. Ülikoolis ta ka juhib Eesti teaduse teekaardi algatust nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC). Tema töö ühendab teadusuuringud ja tööstusliku rakenduse, keskendudes tootmise automatiseerimisele, kestlikkusele ja teadmussiirdele. Ta on aktiivne koostööpartner Eesti ja rahvusvaheliste tööstusettevõtetega ning panustab insenerihariduse ja teadusliku järelkasvu arendamisse.

Teadusprofiil

ORCID 0000-0003-2349-0340

Google Scholar Profile

Researcher ID F-3444-2018

ETIS https://www.etis.ee/CV/Tauno_Otto

Teadus- ja arendustegevuse fookus

Peamised uurimis- ja arendusteemad 

• Digitaalsed ja autonoomsed tootmissüsteemid
• Tööstusrobotite ja koostöörobotite rakendused
• Tootmise automatiseerimine ja paindlikud tootmissüsteemid
• Prototüüpimine ja keerukate toodete tootmestamine
• Kestlik ja ressursitõhus tootmistehnika

Milliseid konkreetseid probleeme lahendate? 

• Kuidas suurendada väikese ja keskmise suurusega tööstusettevõtete tootlikkust ja paindlikkust automatiseerimise ning digilahenduste abil.
• Kuidas rakendada digitaalseid kaksikuid ja robootikat keerukates ning ümberseadistatavates tootmissüsteemides.

Koostöö ja kasutusmudelid

• Rakendusuuringud
• Ühisarendusprojektid
• Tööstusdoktorantuur
• Pilootlahenduste testimine
• Teadus- ja arendustaristu ühiskasutus

Peamised sihtpartnerid

Eesti tööstusettevõtted (sh väike- ja keskmise suurusega ettevõtted); riigiasutused ja avaliku sektori organisatsioonid; rahvusvahelised teadus- ja arenduspartnerid ning teadustaristud (nt Euroopa koostöövõrgustikud ja uurimiskeskused) sh Euroopa Liidu strateegilised tööstus- ja teadusvõrgustikud ning partnerlused (nt Made in Europe, ManuFuture, EuroXR).

Taristu ja võimekus

Olulisemad laborid ja seadmed

Tootmistehnika ja robootika laborid; digitaalse tootmise ja virtuaalse tehase keskkonnad; automatiseeritud tootmisliinid; prototüüpimis- ja katsetaristu; CERN ja SmartIC taristud.

Teenused partneritele

Tehnoloogiline nõustamine; prototüüpimine ja katsetamine; tootmisprotsesside analüüs ja optimeerimine; digitaalse tootmise ja automatiseerimise piloteerimine.

Mõju ja tulemused (viimased 3–5 aastat)

Rahvusvahelised teadus- ja arendusprojektid (sh 5G-Timber, iFAST, VLFT ja CERN-iga seotud algatused), mis on sidunud tootmistehnika, digitaalse tootmise ja suurtaristud ning suurendanud Eesti nähtavust ja usaldusväärsust rahvusvahelises teadusruumis.

Nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC) kui koostööplatvorm nutikate tootmissüsteemide ja digitaalse kaksiku lahenduste arendamiseks ja rakendamiseks Eesti tööstusettevõtetega, mille tulemusel on paranenud tootlikkus, kvaliteet ja tootmisprotsesside läbipaistvus.

Järelkasv ja haridus

Doktorantide arv (ligikaudne)

11 (kaitstud doktoritööd)

Roll doktoriõppes ja õppekavades

Doktorantide juhendamine; integreeritud tehnoloogiate ja tootmistehnika õppekava arendamine; teaduspõhise õppe ja tööstuskoostöö lõimimine.

Valmisolek tööstusdoktorantuuriks

Jah