Tiit Land

Tallinna Tehnikaülikooli arengu lahtimõtestamise taustsüsteemis on kolm suurt teemat:

1. Kõrgtehnoloogiline tööstus, mis aitab Eesti majanduse järgmisele arenguastmele.
2. Kaitsetööstus, mille kiire areng näitab nii Eesti kaitsetahet kui võimekust käivitada ja kasvatada suuri uusi projekte.
3. Tehisaru kasutamine hariduses ja teaduses.

Seejuures on oluline seada esikohale see, et Tallinna Tehnikaülikool on Eesti ainus tehnikaülikool.

Tallinna Tehnikaülikoolile seadusega püstitatud eesmärgid

Tehnikaülikooli eesmärgid on määratletud spetsiaalse Tallinna Tehnikaülikooli seadusega, seades üldeesmärgiks rahvusvahelise kõrgetasemelise teadus-, õppe- ja arendustööga ning sellele tuginevate uuenduslike teenustega panustamise ühiskonna jätkusuutlikku arengusse ning rahva heaolu kasvu.

Vastavalt seadusele eesmärgi saavutamiseks ülikool:

1. pakub teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrghariduse kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, loodusteadustes ning sotsiaalteadustes;
2. tagab tehnikahariduse ja -teaduse ülikoolina Eesti inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu.

Ülikooli arengukava 2021-2025 missioon, visioon, eesmärgid ja nende täitmine

Tehnikaülikool on arengukavas 2021-2025 sõnastanud oma missiooniks olla juhtiv tehnika- ja majandushariduse andja, tehnikateaduse ning nutikate tehnoloogiate eestvedaja. Eesti ainukese tehnikaülikoolina oleme kõige uuendusmeelsem ning ettevõtlikum ülikool. Visiooniks on silma paista, eristuda ning olla võrdväärne Euroopa parimate tehnikaülikoolidega tänu oma nutikatele lahendustele digitaalse ja kliimaneutraalse tuleviku loomisel.

Ülikool on viimase viie aasta jooksul täitnud edukalt arengukavaga püstitatud eesmärke ja ülesandeid ning liikunud oma arengus lähemale Euroopa parimatele tehnikaülikoolidele.

Selle tunnistuseks on:

• Liitumine ja tegutsemine ühises koostööruumis Euroopa ülikoolide võrgustikus EuroTeQ Engineering University. Senine koostöö on pannud aluse ühtse kursusekataloogi loomisele ning projekti- ja probleemõppe laiemale juurutamisele. Koostöös ettevõtetega oleme defineerinud 21 tulevikuinseneri oskust ning paljud TalTechi tudengid on saanud võimaluse täiendada oma teadmisi partnerülikoolides või õppida koos välistudengitega. Laiendame koostööd võrgustiku tugevate välispartneritega (eriti Taani, Eindhoveni ja Müncheni tehnikaülikoolid) õppeteemadelt ka juhtimise, teadus- ja arendustöö, teadmussiirde, jt teemadele.
• On toimunud murrang ülikooli teadustasemes, ülikooli teadustulemusi on avaldatud üha rohkem kõrgetasemelistes teadusväljaannetes. Oleme muutnud doktorandid nooremteaduriteks, tõstnud nende tasu ning seeläbi vähendanud väljalangevust doktoriõppest, samuti väärtustanud õpetamist, tõstes oluliselt õppetööga aktiivselt tegelevate akadeemiliste töötajate ja programmijuhtide palku.
• Oleme suurendanud uurimisrühmade vahelist koostööd, luues multidistsiplinaarsed fookustippkeskused, mis võimaldavad leida uusi arendusideesid, suurendada ülikooli nähtavust ning edukamalt osaleda välise rahastuse taotlemisel.
• Meie lõpetajad suudavad üha enam lahendada päriselu probleeme, meie tudengivormeli tiim koos Tallinna Tehnikakõrgkooliga FS Team Tallinn on ülemaailmses arvestuses maailma parim 889 tiimi hulgast, samuti koostöös teiste ülikoolide ja ettevõtetega loodud Solaride päikeseauto sai Austraalias toimunud maailmameistrivõistlustel 3. koha, arenemas on tudengisatelliidi, üliõpilaste investeerimisfondi, jne projektid. Kõikides teaduskondades leidub sarnaseid edulugusid. Üliõpilaste püüdluste tunnustamiseks toetavad ettevõtted neid Arengufondi stipendiumide kaudu järjest kasvavas mahus. 
• Oleme vastu võtnud pragmaatilise rohestrateegia, mis ei tegele rohepesuga ning on eeskujuks kõikidele ülikoolidele ja organisatsioonidele, kujundades nutikate lahenduste kaudu digitaalset ja kliimaneutraalselt tulevikku. Strateegia hõlmab nii kestliku kampuse arendamist, tulevikuoskuste õpetamist üliõpilastele kui teadus- ja arendustöö suunamist nii Eesti kui globaalsete väljakutsete lahendamiseks. Tehnikaülikooli teadlaste poolt ja tugitöötajate kaasabil on koostatud kliimaneutraalse Tallinna Tehnikaülikooli teekaart 2035, milles kirjeldatud stsenaariumite põhjal on võimalik teha teadus- ja teadmispõhiselt juhtimisotsuseid rakendades ülikoolis väljatöötatud innovaatilisi teadustöid ülikooli süsinikujalajälje vähendamiseks.
• Oleme teadusosakonda loonud projektikirjutajate meeskonna ja pakume suuremat tuge teadlastele teadusraha taotlemisel.
• Oleme hakanud pöörama suuremat tähelepanu intellektuaalomandi loomisele ja kaitsele, ülikooli teadlaste leiutusaktiivsus on kasvanud. Oleme tugevate välisülikoolide eeskujul võtnud suuna arendamaks ülikooli osalusega uusettevõtlust kui peamist teadmiste siirde vormi ning panust Eesti majandusarengusse.
• Oleme muutnud ülikooli juhtimismudelit kollegiaalsemaks, kaasates dekaanid rektoraadi koosseisu täieõiguslike liikmetena ning muutes ülikool senati valdavas enamuses akadeemilistest töötajatest ja üliõpilastest koosnevaks koguks.

Minu hinnangul on ülikooli kehtivas arengukavas sõnastatud missioon ja visioon väga head ning ambitsioonikad, millest ülikool peaks lähtuma ka järgmisel arengukava perioodil. Uuel perioodil vajab ülikool veelgi tugevamat teaduskondade vahelist koostööd ja panust ülikooli ühiste eesmärkide püstitamisel ning viiside leidmisel, kuidas täita ülikooli eesmärke, millest kõige peamiseks on ka eelnevalt juba seaduses viidatud Eesti inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamine. Ülikool peab liikuma tugevate Euroopa tehnikaülikoolidega samas rütmis ning olema Eestis kõrgetasemelisele teadusele tuginev ettevõtlik ja innovatiivne ülikool nr 1, mitte niivõrd teadusülikool nr 2. See ei tähenda teaduse ja ettevõtluskoostöö ning ettevõtlikkuse vastandumist, viimased saavad põhineda maailmatasemel teadusel, kuid seejuures on ülioluline loodud teadmiste kiire siirdamine ettevõtete ja majanduse arendamisesse.

Tehnikaülikool järgmise 5-10 aasta jooksul

Tehnikaülikooli suurema eesmärgina näen 5-10 aastaga Põhjamaade tehnikaülikoolide taseme saavutamise.

Kõige enam peame jätkuvalt panustama Eesti inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu õppe kõikidel astmetel, bakalaureuseõppest doktoriõppeni. Ka õppes peame tugevdama veelgi teaduskondade ülest koostööd , toetama oma õppejõude pedagoogiliste teadmiste omandamisel andmaks meie õppuritele kõige kaasaegsemaid ning laiapõhjalisi teadmisi ja oskusi inseneri- ja tehnikateadustes, loodusteadustes ning sotsiaalteadustes. Peame vähendama üliõpilaste väljalangevust. Selleks peame hoolitsema , et meie õppekavad on sidusad, üldpädevusi hõlmavad ning projekti-ja probleemõpet rakendavad. Oluline on hoida meie õppejõude ja maksta neile motiveerivat töötasu.
Peame veelgi suurendama inter- ja multidistsiplinaarset koostööd ülikoolis, pöörama erilist tähelepanu rakendusuuringute toetamisele ja läbiviimisele ning saadud tulemuste suunamisele ettevõtlusse patenteerimise ning ettevõtluskoostöö, litsentseerimise ja uute ettevõtete loomise kaudu. Kui me suudame saavutada nendes tegevustes läbimurde, siis koos kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu koolitamisega tugevneb meie positsioon Eesti majanduse olulise mootorina sarnaselt maailma tipp-tehnikaülikoolidele, samuti paraneb meie konkurentsivõime rahvusvaheliselt ning positsioon rahvusvahelistes ülikoolide edetabelites.

Tehnikaülikool peab võitlema ja saama endale olulise rolli Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035 täitmisel, aidates koostöös teadus- ja arendusnõukoguga (TAN) ning riigiasutustega kujundada vajalikke meetmeid ja finantseerimisskeeme. TAIE arengukava väga olulised indikaatorid on erasektori TA kulutuste osatähtsuse jõudmine 2%-ni SKP-st aastaks 2035 (hetkel ca 1% SKP-st) ning erasektori teadlaste ja inseneride arvu saavutamine 4,53 1000 elaniku kohta (hetkel ca 2 korda madalam). Nende eesmärkide saavutamine on võtmetähtsusega kõrgtehnoloogilise ja kõrge lisandväärtust andva tööstuse loomisel. Tehnikaülikooli roll selles on nii rakendusuuringute läbiviimisel kui toetudes saadud teadmistele ja oskustele akadeemiliste töötajate poolt kõrgeima võimaliku tasemega õpetamises tagamaks kõrgtehnoloogilistele ettevõtetele vajalikku tööjõudu.

Kuidas seda saavutada?

Jagan ülikooli tuleviku arengu kuude teemavaldkonda, mis on kõik väga olulised.

Inimesed ja väärtused

• Ülikooli väärtusi hoiavad ja tulemuslikkust loovad meie inimesed. Tehnikaülikool väärtustab ja tunnustab oma inimesi. Lisaks konkurentsivõimelisele töötasule on väga oluliseks motivaatoriks ülikooli ja kolleegide poolne tunnustus ning sõbralik ja arvestav töökeskkond.
• Ülikooli põhiväärtuste hulka kuuluvad professionaalsus, usaldusväärsus, ettevõtlikkus, uuendusmeelsus, avatus ja koostöövalmidus. Ülikool ja selle liikmed tunnevad vastutust ülikooli eesmärkide täitmise ja hea käekäigu tagamisel nii oma tegude kaudu kui tegematajätmiste eest.
• Ülikool jätkab tenuuril põhineva akadeemilise karjäärimudeli jätkuvat rakendamist ja arendamist ning töötab välja ja realiseerib tegevuskava eestikeelse akadeemilise järelkasvu tagamiseks.
• Ülikool töötab järjekindlalt kaasaegse, avatud ja üksteisest lugupidava organisatsioonikultuuri loomisel. Ülikool parandab sise- ja väliskommunikatsiooni, viib regulaarselt läbi töötajate rahulolu uuringut ning töötab avatult ja kaasavalt selle tulemuste parandamise nimel.
• Ülikool pöörab erilist tähelepanu nii töötajate kui üliõpilaste vaimse tervise probleemidele, märgates ning pakkudes vajadusel professionaalset abi.

Juhtimine, maine, arvamusliidri ja ühiskonnakujundaja roll

• Ülikooli tugevuse ja edukuse vundamendi moodustavad kõik teaduskonna taseme struktuuriüksused ning nende koosseisus olevad instituudid ja kolledžid. Ülikooli akadeemilisi üksusi toetab ja võimestab professionaalne ning optimaalne haldus- ja tugistruktuur. Ülikooli juhtimismudel on kollegiaalne, dekaanid on täieõiguslikud rektoraadi liikmed ning nende arvamusi arvestatakse kõigis otsustusprotsessides.
• Väga tähtis roll on ülikooli nõukogul, olles teadus-, haridus- ja ettevõtlusmaastiku suure pildi analüüsijaks, peamiste strateegiliste arendussuundade määratlejaks ning ülikooli ja ühiskonnaga (eriti otsustajatega ja ettevõtjatega) suhtlusel ülikooli huvide väljendajaks ja kaitsjaks.
• Põhikirjamuudatuste järgselt uues koosseisus tööd alustav senat seob endasse varasemast enam akadeemilist potentsiaali ning on õppe- ning teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi tagajaks.
• Ülikooli oluline kapital on tema maine. Seda kujundavad ülikooli liikmed: töötajad, üliõpilased, juhtorganid, emeriidid, samuti vilistlased, koostööpartnerid ja tööandjad. Kvaliteetne õppetöö, teadustöö ja innovatsioon ning rahvusvaheline koostöö mõjutavad meie mainet. Ülikooli sisemine töökeskkond peab olema töötajate ja üliõpilaste huvidega arvestav, heatahtlik ja laitmatu.
• Ülikool osaleb ühiskonna arenguprotsessides, ennekõike ekspertidena valdkondlikes arvamusavaldamistes, debattides ja poliitikakujundamistes. Ülikooli akadeemilised töötajad on aktiivsed meediamaastikul nii oma uurimistöö tulemusi kajastades kui eriala- ja haridusekspertidena. Teadlaste, otsustajate ja ettevõtjate kolmekõneks loodud portaal Trialoog on nähtav, loetav ja tunnustatud Eesti meedias.

Õppetöö

• Õppetöös on kõige olulisem kvaliteedi tagamine, mis toetub loodud kvaliteedikontseptsioonile. Ülikoolis õpetavad parimad oma eriala asjatundjad, kes kasutavad kaasaegseid õpetamismeetodeid. Ülikool valmistub professionaalselt 2027. a toimuvale institutsionaalsele akrediteerimisele, võttes eesmärgiks läbida see ilma märkusteta.
• Õppekavaarenduses peetakse silmas, et meie lõpetajatel oleksid nii väga head erialased kui üldpädevused, et toime tulla muutuva ühiskonna ja tööturu vajadustega. Arendatakse välja puuduvate tehnika ja inseneeria valdkondade uurimisrühmad eesmärgiga täita need 5 aasta jooksul professuuridega ning tagada nende kestlik rahastus.
• Ülikool vähendab üliõpilaste väljalangemist ja suurendab üliõpilaste vastuvõttu, ennekõike inseneeria, IT ja tehnoloogiate valdkondades. Ülikool koolitab tuleviku tööstuse juhte.
• Ülikool töötab aktiivselt inseneeria- ja tehnikaerialade arendamiseks rahaliste vahendite leidmisel, eesmärgiga kaasata lisaks avalikule rahale oluliselt suuremal määral erakapitali. Selleks luuakse Eesti Insenerihariduse Sihtkapital, mille eesmärgiks on toetada Eesti majanduse ja tööstuse jaoks kriitilise tähtsusega inseneri-ja tehnikavaldkondade õppe- ja TA-tegevust.
• Ülikool on liider ja eestvedaja tehisaru rakenduste kasutamise arendamises nii ühiskonna hüvanguks, õppetöös kui teadusuuringutes.
• Ülikool töötab välja uuendatud rahvusvahelistumise põhimõtted, mh eesmärgiga suurendada välisüliõpilaste arvu. Ülikooli panustab jätkuvalt fokusseeritult EuroTeQ võrgustiku tegevustesse ja kasvatab teadlikult üliõpilaste mobiilsust. Ülikool kaasab üliõpilaskonda oma protsessidesse erinevatel tasanditel ning toetab tudengiorganisatsioone ja nende initsiatiive. Aktiivne juhtkonna-üliõpilaskonna dialoog jätkub, see on osa Tehnikaülikooli organisatsioonikultuurist.

Teadus ja ettevõtlus

• Ülikool panustab jätkuvalt kõrge kvaliteedi tagamisse teadustöös ning suurendab doktoriõppe tulemuslikkust.
• Ülikool motiveerib ja toetab leiutustegevust, realiseerib paremini oma intellektuaalse omandi potentsiaali ning seab eesmärgiks oluliselt suurendada patentide ja patenditaotluste arvu ning loodud hargettevõtete hulka. Selleks teeb ülikool tööd riigi tasandil, tõestades vajadust ühe tugeva tehnikaülikooli järele Eestis ning toetab enam rakendusteadusi, suurendades arendusgrantide mahtu.
• Ülikool toetab interdistsiplinaarsete projektide ja algatuste loomist, keskendudes loodud fookustippkeskuste arengu tagamisele.
• Ülikool seab eesmärgiks suurendada ettevõtluskoostöö mahtu, teha koostööd ja panustada kaitsetööstuse arendamisesse, luues selleks uue teaduskondadeülese fookustippkeskuse.

Taristu: hooned, IT-vahendid ja aparatuur

• Ülikool töötab välja ja rakendab kinnisvara arendamise plaani, milles muuhulgas kaalutakse ja arvestatakse kliimaneutraalse Tallinna Tehnikaülikooli teekaardis 2035 esitatud hoonete ja energia valdkonna tegevussoovitustega. Halvemas seisus ning suurema energiakuluga hooned renoveeritakse või asendatakse.
• Ülikool rõhutab vajadust detailplaneeringu kiireks lõpetamiseks ning lähituleviku tähtsaima arenguna plaanib inseneeriat, IT-d ja innovatsiooni siduva uue hoone rajamist. Samas ülikool ei poolda akadeemiliseks tööks kasutatava ruumipinna kasvu ning õppides tugevatelt partnerülikoolidelt (nt Aalto ülikool) kujundab välja kestliku kampuse.
• Ülikool alustab tööd, sh koostöös riigi ja ettevõtjatega, loomaks üliõpilaste praktilistele aktiivsustele (tudengivormel, päikeseauto jne) ja üliõpilasorganisatsioonidele oma arenduskeskus, võttes eeskuju Aalto ülikooli, Taani tehnikaülikooli, Eindhoveni tehnikaülikooli jt edulugudest.
• Ülikool uuendab ja hoiab töökorras oma õppe- ja teadustaristu, milleks lisaks kõikide väliste võimaluste parimale kasutusele luuakse taristufond.
• Ülikool panustab jätkuvalt oma IT-süsteemide kaasajastamisse ja uuendamisse.

Ülikool regioonides, vilistlased ja panus ühiskonda

• Ülikooli roll regioonides mõtestatakse tugevamini lahti, ülikool töötab välja kestliku arengu strateegia regionaalsete kolledžite jaoks. Kaalutakse regionaalsete kolledžite jaoks eraldi struktuuri loomist.
• Ülikooli väga suur ressurss on tema vilistlased. Jätkame vilistlasliikumise toetamist ja tegevusi vilistlaste enamaks kaasamiseks ülikooli tegevustesse.
• Ülikool väärtustab ja toetab oma kultuurikollektiive ja spordivõistkondasid.

Tiit Land
Tallinas, 12. märtsil 2025. a