Tallinna Tehnikaülikoolis on erialane kompetents ja professionaalsed õppejõud – tagamaks koolituse kõrget taset, viivad kursuseid läbi oma ala spetsialistid nii TTÜst kui ka mujalt
Olümpiaadiõpe tehnikaülikoolis
TalTechi olümpiaadidest ja uutest suundadest kirjutasid Õpetajate Lehes TalTechi õppeosakonnast Aet Karolin ja Kadri Sildvee.
Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) alusained on matemaatika ja füüsika. Seega peaksid meie tulevased tudengid gümnaasiumis läbima laia matemaatika kursuse, mis on ülikooli õppima asumise eeldus, ja saama head teadmised ka koolifüüsikast. Koolides aga ei ole sageli vajalikul määral reaalainete õpetajaid, samuti ollakse hädas laia ja kitsa matemaatika ainekava õpetamisega selleks ette antud tundide raames, nagu selgus 2018. aastal läbi viidud gümnaasiumi matemaatika ainekava rakendumise uuringust.
Toomas Kiho, Ajakirja Akadeemia peatoimetaja ja doktorikraadiga matemaatik, soovitab kõigil võtta alushariduseks matemaatika, lisades: „Jumal tänatud, et Eestis on selline poliitika, et kõiki õpilasi sunnitakse koolis õppima kuni gümnaasiumi lõpuni matemaatikat. Selle tõttu on Eesti elu targem.“
Matemaatika õpetab järelduste ja üldistuste tegemise oskust ning annab meetodi, kuidas asjadest aru saada, kuidas eeldada näiteks ühest olukorrast järgmist. Mida rohkem on inimene matemaatikat õppinud, seda kergemini tulevad järeldused. Matemaatika õppimine kuulub lahutamatult haritud inimeseks saamise juurde. Juba üle poole sajandi tegutsenud tehnikaülikooli eelõpe üritab eksamikooli kursustega Eesti matemaatika- ja füüsikaharidust jõudumööda toetada.
Olümpiaadikool
Lõppev õppeaasta on tehnikaülikooli eelõppesse toonud värskeid tuuli eelkõige olümpiaadikooli sünniga. Olümpiaadikool kasvas välja matemaatika ja füüsika õpitubadest, kus 6.–8. klassi lapsed said oma nutikust matemaatikas ja füüsikas proovile panna. Samas oleme soovinud pakkuda lisaõpet erineva tasemega õpilastele, st piisava intensiivsuse ja raskusastmega õpet võimalikult suurele hulgale koolinoortele võimalikult varakult ja järjepidevalt. Nii on võimalik üles leida need võimekad ja motiveeritud õpilased, kellele paljudes Eestimaa koolides ei jätku küllaldaselt arendavat tähelepanu õpetajate puuduse, ülekoormatuse, klasside suuruse või ressursside puuduse tõttu. TalTechi olümpiaadikooli mõte ongi keskenduda võimekamatele noortele, sest iga ülikool soovib andekate õpilastega tegeledes anda panuse teaduse arengusse ja järgmiste põlvkondade harimisse.
Napi kaheksa kuuga on meie olümpiaadikool ootamatult hea hoo sisse saanud. Sügisel algasid tehnikaülikooli ja Tallinna Reaalkooli koostöös tasuta ettevalmistavad kursused loodusteaduste ja füüsikaolümpiaadiks vastavalt 7.–8. klassi ja 8.–9. klassi õpilastele. Kursuste peamine siht oli pakkuda täiendavat tuge neile, kes plaanisid olümpiaadidel osaleda, aga soovitasime enesearengu eesmärgil kursusega jätkata ka neil, kes piirkonnavoorust edasi ei pääsenud.
30. märtsil toimus Eesti esimese maateaduste olümpiaad, millele eelnesid ka kursused. 10.–12. klassi õpilastele mõeldud loodusteaduslikul võistlusel osales 35 noort, kes lahendasid teoreetilisi ja praktilisi ülesandeid geoloogia, meteoroloogia, okeanograafia ja keskkonnateaduste vallast.
4. mail toimub Tallinnas ja Tartus TalTechi koolimatemaatika olümpiaad. Sügisel on plaan korraldada kooliõpilastele tehnikaolümpiaad. TalTechi koolimatemaatika olümpiaad ei dubleeri Tartu Ülikooli teaduskooli korraldatavat matemaatikaolümpiaadi, vaid pakub võimaluse end proovile panna laiemal hulgal õpilastel, kes riikliku õppekava raamesse jääva laia matemaatikaga hästi toime tulevad. Koolimatemaatika olümpiaadi eesmärgid on pakkuda huvitavaid ülesandeid koolimatemaatika kõikidest valdkondadest; rõhutada matemaatika rakenduslikku väärtust ja siduda koolimatemaatika rohkem praktiliste ülesannetega, äratada õpilastes sügavamat huvi matemaatika vastu ning anda õpilastele võimalus võrrelda oma oskusi ja teadmisi eakaaslastega.
TalTechi olümpiaadidel üldarvestuses esikahekümnesse jõudnud 11. ja 12. klasside õpilasi oodatakse tehnikaülikooli õppima eritingimustel, st kandidaat ei pea täitma lävendipõhise vastuvõtu tingimusi ega sooritama erialakatseid (v.a arhitektuuriõpe).
Artikkel ilmus esmakordselt Õpetajate Lehes 11. aprillil 2019.
