Tallinna Tehnikaülikool

2023

  • Vitali Sõritski, materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi juhtivteadur – tehnikateaduste alal teadustöö „Molekulaarselt jäljendatud polümeerid: kaasaegsed biomimeetilised sensormaterjalid meditsiiniliseks diagnostikaks ja keskkonnaseireks“ eest.

2022

  • Siim Veski ja Anneli Poska – geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimmõju tingimustes“ eest.

  • Ants Kallaste (kollektiivi juht), Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin ja Hans Tiismus – tehnikateaduste alal tööde tsükli „Kihtlisandustehnoloogial põhinevad elektrimasinad“ eest.

2021

  • Optoelektroonsete materjalide füüsika labori juhataja professor Maarja Grossberg ja küberneetika instituudi professor Jüri Krustok tehnikateaduste alal tööde tsükli "Uute 2D ja 3D mitmikpooljuhtide optiline spektroskoopia" eest.

2020

  • Tõnis Timmusk keemia ja molekulaarbioloogia alal teadustöö „Neuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni mehhanismid“ eest.
  • Marina Trapido (kollektiivi juht), Niina Dulova, Marina Kritševskaja ja Sergei Preis tehnikateaduste alal teadustöö „Süvaoksüdatsiooni tehnoloogiate arendamine kaasaegsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks: tugevalt saastatud tööstusreovetest mikrosaasteaineteni õhus ja vees“ eest.

2019

  • Irina Hussainova tehnikateaduste alal tööde tsükli "Nanokiudude võrgustik baasina multifunktsionaalsete hübriidmaterjalide tööstuslikes rakendustes" eest.

2018

  • Ahto Buldas - olulise sotsiaal-majandusliku mõjuga innovaatilise tooteni viinud avastusel põhineva teadus- ja arendustöö eest.
  • Ülle Kotta - täppisteaduste valdkonnas tööde tsükli „Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias“ eest.
  • Jarek Kurnitski - tehnikateaduste valdkonnas uurimuste tsükli “Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused“ eest.
  • Ringa Raudla - sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli „Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas“ eest.

2017

  • Enn Tõugu - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.

2016

  • Raimund-Johannes Ubar - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
  • Tõnis Kanger - nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest keemia ja molekulaarbioloogia alal. Teadustöö “Asümmeetrilised organokatalüütilised ja kaskaadreaktsioonid”.
  • Maarja Kruusmaa - nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest tehnikateaduste alal. Tööde tsükli “Bioloogiast inspireeritud allveerobotite liikumine ja tajud” eest.
  • Tiina Randma-Liiv - nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest sotsiaalteaduste alal. Tööde tsükli “Eesti riigivalitsemise väljakutsed Euroopa võrdlevate uuringute kontekstis” eest.

2015

  • Jüri Engelbrecht - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
  • Anto Raukas - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
  • Tarmo Uustalu - nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest täppisteaduste alal. Uurimuste tsükli „Matemaatilised struktuurid funktsionaalprogrammeerimises” eest.
  • Toomas Paalme - nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest põllumajandusteaduste alal. Tööde tsükli „Toidu kvaliteet, sensoorsed ja tervislikud omadused ning nende püsivus” eest.

2014

  • Dmitri Vinnikov (kollektiivi juht), Indrek Roasto, Tanel Jalakas - nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest tehnikateaduste alal. Uurimuste tsükli "Uudsed alalispingemuundurid taastuvenergeetikas" eest.

2013

  • Enn Mellikov - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
  • Tarmo Soomere - tehnikateaduste valdkonnas uurimuste tsükli „Merelt lähtuvate ohtude kvantifitseerimine ja minimeerimine Läänemere ranniku kontekstis“ eest.
  • Rainer Kattel - sotsiaalteaduste valdkonnas tööde tsükli „Innovatsiooni- ja majanduspoliitika areng ja juhtimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 2000ndatel aastatel“ eest.

2012

  • Jaan Janno - täppisteaduste alal uurimistöö „Pöördülesanded mittehomogeensete materjalide ja keskkondade omaduste määramiseks“ eest.

2011

  • Ülo Lille - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
  • Peep Palumaa - keemia ja molekulaarbioloogia alal uurimuste tsükli „Tsingi ja vase rakulised funktsioonid ning roll Alzheimeri tõve patoloogias“ eest.
  • Mart Min - tehnikateaduste alal teadustöö „Signaalid impedants-spektroskoopias: originaalsed meetodid, uudsed rakendused“ eest.

2010

  • Arvo Ots - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
  • Rein Kuusik (kollektiivi juht), Andres Trikkel ja Tiit Kaljuvee – tehnikateaduste alal tööde tsükli «Uurimusi happeliste gaaside emissiooni piiramiseks energeetikas» eest.

2009

  • Dimitri Kaljo - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
  • Hillar Aben (kollektiivi juht), Leo Ainola, Johan Anton ja Andrei Errapart - innovaatilise tooteni viinud väljapaistva teadus- ja arendustöö eest “Integraalse fotoelastsusmeetodi teooria, mõõtmistehnoloogia ja aparatuuri väljatöötamine ja rakendamine jääkpingete mõõtmisel klaasitööstuses”.
  • Malle Krunks - uurimuste tsükli “Vedeliksadestuse tehnoloogiad konkurentsivõimelisele päikeseenergeetikale” eest.
  • Erkki Truve (kollektiivi juht), Merike Sõmera ja Maria Cecilia Sarmiento Guérin – uurimuste tsükli “Taimeviiruste ja taimede kaitsemehhanismide uurimine” eest.

2008

  • Valdek Kulbach - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
  • Tõnis Timmusk - publikatsioonide tsükli “Närvisüsteemi haiguste molekulaarsetest mehhanismidest” eest.
  • Valdur Saks (kollektiivi juht), Jüri Engelbrecht, Enn Seppet ja Marko Vendelin – tööde tsükli “Molekulaarne süsteemne bioenergeetika” eest.

2007

  • Mihkel Kaljurand (kollektiivi juht), Mihkel Koel ja Merike Vaher – teadustööde tsükli “Elektromigratsioonilised meetodid bioprotsesside analüüsis” eest.

2006

  • Mihkel Veiderma - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest.
  • Enn Mellikov (kollektiivi juht), Mare Altosaar, Sergei Beresnev ja Andres Öpik – teadustöö “Päikeseelementide uued materjalid ja konstruktsioonid” eest.

2005

  • Jakob Kübarsepp (kollektiivi juht), Ants Lõhmus, Irina Hussainova ja Rünno Lõhmus - tööde tsükli “Mikro- ja nanotehnoloogiliste uurimismeetodite arendamine tööstuslike materjalide väljatöötamiseks” eest.
  • Tiiu Märss - geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli “Keskpaleosoiliste selgroogsete evolutsioon ja levik põhjapoolkera meredes ning nende praktiline väärtus geoloogias” eest.

2004

  • Margus Lopp (kollektiivi juht), Tõnis Kanger ja Anne Paju – tööde tsükli “Uued asümmeetrilised reaktsioonid ja nende katalüsaatorid” eest.
  • Arkadi Berezovski - töö ““Faasisiirdefrondid martensiitsetes tahkistes” eest
  • Helgi Arst - tööde tsükli “Mitmekomponendiliste looduslike vete optilised omadused ja veealune valgusväli” eest.

2003

  • Meelis Mihkla, Arvo Eek, Einar Meister ja Heiki-Jaan Kaalep – töö “Eesti keele tekst-kõne süntees” eest.

2002

  • Nigulas Samel (kollektiivi juht), Ivar Järving, Reet Koljak, Karin Valmsen ja Külliki Varvas – tööde tsükli “Prostaglandiinide biosüntees selgrootutes” eest.
  • Jüri Elken (kollektiivi juht), Jüri Kask, Tarmo Kõuts, Uno Liiv ja Tarmo Soomere – tehnikateaduste alal Saaremaa süvasadama võimalike asukohtade hüdrodünaamiliste ja geoloogiliste uuringute eest.

2001

  • Rein Munter (kollektiivi juht), Juha Kallas, Sergei Preis ja Marina Trapido – tööde tsükli “Täiustatud oksüdatsiooni protsessid loodusvee varude kaitseks ja vee säästvaks kasutamiseks” eest.
  • Dimitri Kaljo (kollektiivi juht), Leho Ainsaar, Linda Hints, Tõnu Martma ja Jaak Nõlvak – tööde tsükli “Isotoopuuringute tulemusi Eesti paleosoilise arenguloo selgitamisel (ordoviitsiumi ja siluri stratigraafia, klimatoloogia ja okeanoloogia)” eest.

2000

  • Hiie Hinrikus - 1996.–1999. aasta publikatsioonide tsükli “Elektromagnetväljad biomeditsiinitehnikas” eest.

1999

  • Raimund-Johannes Ubar - töö “Digitaalsüsteemide disaini ja diagnostika uued meetodid” eest.

1998

  • Enn Mellikov (kollektiivi juht), Mare Altosaar, Malle Krunks, Jüri Krustok, Vello Valdna - töö “Pooljuhtmaterjalid päikeseenergeetikale ja optoelektroonikale” eest.

1997

  • Wolfgang Drechsler - töö “Johann Ulrich von Cramer ja demonstreeriv meetod õigusteaduses” eest.

1996

  • Ilmar Öpik - pikaajalise tulemusliku teadustöö eest energeetika-alasteuuringute ja Hans-Voldemar Trass lihhenoloogia-alaste uuringute eest.
  • Tehnikateaduste aastapreemia jagati kahe töö vahel:
    • Ülle Kotta “Pööramismeetod diskreetsete mittelineaarsete juhtimissüsteemide sünteesiülesannetes” (ingliskeelnemonograafia). Springer, 1995;
    • Leo Mõtus, Michael Godfrey Rodd (Walesi ülikooli professor) “Reaalaja tarkvara dünaamika analüüs” (ingliskeelne monograafia). Elsevier Science Ltd/Pergamon, 1994.
  • Anto Raukas - geo-, bio- ning põllumajandusteaduste aastapreemia: publikatsioonide seeria eest Loode-Euroopa kvaternaarigeoloogiast.

1995

  • Jaak Lõhmus, Eugen Paal, Leo Sorgsepp - täppisteaduste, keemia ja molekulaarbioloogia aastapreemia: “Mitteassotsiatiivsed algebrad füüsikas” (ingliskeelne monograafia). Hadronic Press, 1994.
  • Valdek Kulbach, Karl Õiger - tehnikateaduste aastapreemia: “Rippkonstruktsioonide arvutusmeetodid ja Tartu laululava kõlaekraan”.

1994

  • Hillar Aben, Claude Guillemet - tehnikateaduste aastapreemia: “Klaasi fotoelastsus” (ingliskeelne monograafia). Springer, 1993.
  • Sotsiaal- ja humanitaarteaduste aastapreemia
    • Olev Luguse ja Penti Vartia töögrupid:
      Eesti kollektiiv: Heldi Aarma, Elmar Aedna, Eike Hindov, Alfred Kasepalu, Toivo Kuus, Peeter Marksoo, Teet Rajasalu, Urve Venesaar, Mare Viies;
      Soome kollektiiv: Pasi Ahde, Robert Hagfors, Maia-Liisa Järviö, Kalevi Koljonen, Heikki A. Loikkanen, Anti Romppanen, Seppo Laakso -“Eesti ja Soome sotsiaalmajandusliku arengu võrdlus”. Helsingi, 1993;
    • Gustav Vilbaste (postuumselt), Erast Parmasto, Heino Ahven (postuumselt), Eeva Ahven, Eevi Ross, Madis Peil “Eesti taimenimetused”, 1993.

1993

  • Kollektiiv koosseisus Mart Min (kollektiivi juht), Raul Lang, Toomas Parve, Ants Ronk - tehnikateaduste preemia: “Optimaalsete faasisünkronisatsiooni süsteemide ning täpsete sünkroonmuundite loomise meetodid ja vahendid”.

1992

  • Jüri Engelbrecht - “Asümmeetrilised üksiklained. Sissejuhatav käsitlus” (ingliskeelne monograafia). London & Harlow, Longman, 1991.

1991

  • Heinsalu, K. Müürsepp, H. Nestor, V. Olli (postuumselt), A. Raukas, M. Rubel, R. Urgard, H. Viiding (postuumselt) tsükkel “Eesti geoloogia ajalugu”.
  • M. Kaljurand, M. Koel, E. Küllik (postuumselt) “Kompuuterkromatograafia”.
  • G. Väljamäe, S. Seppel, T. Uutma, Ü. Sepp, J. Tilk, B. Gordon, U. Umbleja, Ü. Proode, J. Pere, B. Jantra “Mõõteseade ehitussegude reoloogilisteks uuringuteks”.