Failidega tutvumiseks palun vajuta SIIA.

26. aprillil kogunesid Tartu Ülikooli kutsel Eesti avalik-õiguslike ülikoolide rektorid, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kutsekoja esindajad ja teised kõrghariduse eksperdid, et alustada mõttevahetust kõrghariduse rahastamise pikaajalise plaani väljatöötamise üle.

Kõrghariduse süvenenud alarahastuse järkjärguliseks korvamiseks lepiti 2022. aasta riigi eelarvestrateegias kokku, et kõrgharidusele eraldatav summa kasvab kuni 2026. aastani (k.a) 15 protsenti aastas, kuniks töötatakse välja püsiv rahastamisplaan.

„Mõistame, et nii riigi rahanduse seis kui ka geopoliitiline olukord on praegu väga keeruline. Sellele vaatamata on vältimatu jätkata ühiskondlikku arutelu selle üle, milline on Eesti kõrghariduse tulevik siis, kui raske aeg on möödas,“ rääkis Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser. „Kõrghariduse rahastamise pikaajalist plaani vajame juba 2025. aasta kevadel, kui algavad uued läbirääkimised halduslepingute teemal. Seega peame eeloleva aasta jooksul töötama välja rahastusmudeli, mille alusel saavad ülikoolid leppida riigiga kokku uue perioodi kohustused.“

Toomas Asser, TÜ üliõpilaskonna esimees Renar Kihho ja Kutsekoja OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad andsid kohtumisel ülevaate, millised on kõrghariduse kaugemat tulevikku silmas pidades ülikoolide, üliõpilaste ja tööturu ootused ning vajadused. Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) Eesti hariduskulude ülevaadet koostav akadeemik Jaak Aaviksoo tutvustas valmiva analüüsi kõrgharidust puudutavat osa ning HTM-i kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakonna juhataja Margus Haidak rääkis kõrghariduses eraraha kaasamise võimalustest ning õppelaenusüsteemi reformimise ettepanekutest. Tallinna Tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi professor Kadri Männasoo käsitles kõrghariduse rahastamise ühiskondlikke valikuid, arvestades kõrgharidusest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu.

Kohtumisel rõhutati, et hetkeolukorra analüüsimiseks ja rahastusstsenaariumide koostamiseks on vaja kokku leppida ühtne metoodika, mille järgi kõrghariduse ja ka teadustegevuse kulusid arvutatakse. Lisaks kõrghariduskulude katmisele tuleb tagada ka ülikoolide tööks vajalikud IT- ja kinnisvarainvesteeringud. Eraraha kaasamise ja väheneva rahvastiku kontekstis tõdeti, et ühiskonnas tuleb läbi arutada, millist rolli kannavad tulevikus välisüliõpilased Eesti majanduses ja ühiskonnas. Leiti, et olukorras, kus tööturul tekib juurde kõrgharidust nõudvaid töökohti, on endiselt päevakohane Eesti pikaajalises arengustrateegias seatud eesmärk, et 2035. aastaks peab kolmanda taseme haridusega 25–34-aastaste inimeste osakaal olema vähemalt 45%. Seejuures on oluline, et kõrgkooliõpingud ei piirduks bakalaureusekraadi omandamisega. Märgiti ka, et juurde on vaja nii kõrg- kui ka kutseharidusega inimesi, mistõttu vajab tähelepanu erialase hariduseta elanikurühm.

Kõrghariduse rahastamise tulevikku puudutavad arutelud jätkuvad lähiajal nii ülikoolide eestvedamisel kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumis, Riigikogus ning Teadus- ja Arendusnõukogus. 

Dear Colleagues, 
 
The European Commission opened a public consultation to evaluate the achievements of the European Union’s Strategic Framework, the so-called European Education Area. 
 
The Consultation is available in all EU national languages until 27 June here: link
In order to access the questionnaire, you need to register to the website. 
 
Who can fill in the questionnaire? 
Teachers, students, school heads, trade unions, and any other education stakeholders can fill it in. 
We kindly ask you to indicate that you fill in the questionnaire on behalf of a “trade union”. 
You may also disseminate the information among your members. 
 
The questionnaire can be filled in by EU and non-EU nationals. Since the EU’s education and training policy has a great impact on EU candidate and neighbourhood countries, especially due to different EU funds and the work of the European Training Foundation, we would like to motivate member organisations in the non-EU countries to also express their views on this topic. 
 
How to fill in the questionnaire? 
The Consultation is available in all EU national languages until 27 June here: link
To access the questionnaire, you need to register to the website. 
 
Please see below the objectives of the European Education Area, and check your countries’ achievements (if it is an EU country) towards these targets here: https://op.europa.eu/webpub/eac/education-and-training-monitor-2023/en/index.html
See here ETUCE’s analysis: https://www.csee-etuce.org/en/news/education-policy/5362-education-and-training-monitor-2023-sheds-light-on-teacher-shortage-crisis
In your answers reflect to your national perspective. 
 
At the same time, you can also express your views in general on this EU policy. As a guidance please find the ETUCE’s reply to the questionnaire here which you can also use. Please attach any important document to your response, eg ETUCE’s policy paper on attractiveness of the teaching profession. 
 
Background information
 
The European Education Area was adopted by the ministers of education of the EU countries in 2021 and defines five priorities for every EU country:
 
Strategic priority 1: Improving quality, equity, inclusion and success for all in education and training;
Strategic priority 2: Making lifelong learning and mobility a reality for all;
Strategic priority 3: Enhancing competences and motivation in the education profession;
Strategic priority 4: Reinforcing European higher education;
Strategic priority 5: Supporting the green and digital transitions in and through education and training
 
The Member States agreed to reach these targets by 2025/30: 
 
1.   The share of low-achieving 15-year-olds in reading, mathematics and science should be less than 15%, by 2030.
2.   The share of low-achieving eight-graders in computer and information literacy should be less than 15%, by 2030.
3.   At least 96% of children between 3 years old and the starting age for compulsory primary education should participate in early childhood education and care, by 2030.
4.   The share of early leavers from education and training should be less than 9%, by 2030.
5.   The share of 25-34 year-olds with tertiary educational attainment should be at least 45%, by 2030.
6.   The share of recent graduates from VET benefiting from exposure to work-based learning during their vocational education and training should be at least 60%, by 2025.
7.   At least 47% of adults aged 25-64 should have participated in learning during the last 12 months, by 2025.