Taimi Nurmiste, raamatukogu erialainfo talituse juhataja

Raamatukogu on koht, kus on ühendatud akadeemiline ja sotsiaalne ruum, kus raamatute ja andmebaaside kõrval on olemas 3D-teenused (3D-printer, 3D-pliiatsid jne), kõikvõimalikud õppetööd toetavad arvutiprogrammid (sh AutoCAD, SPSS Statistics jt), silmasõbralike e-lugerite laenutus ja asjatundlike töötajate abi. Unistuste raamatukogu õdusates rühmaruumides on puutetundlik töölaud ja interaktiivne sein. Ka pehme diivaniga kohvinurk ei tohiks ainult unistuseks jääda.

Ükski ülikool ei saa olla edukas, kui seda ei toeta tasemel raamatukogu

Kui Tehnikaülikooli raamatukogu 2009. aastal uude majja kolis, oli ülikooli arvutivõrgus kasutada 43 andmebaasi 40 000 e-raamatu ja 41 000 e-ajakirjaga. Täna on raamatukogu vahendusel kättesaadavad 92 andmebaasi, mis sisaldavad juurdepääsu ligi 255 000 e-raamatule ja 82 000 e-ajakirjale.

Raamatukogu enda loodud Digikogus oli kümme aastat tagasi 410 teavikut, täna sisaldab digikogu ligi 11 000 teavikut, neist 736 on Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstud dissertatsioonid. Alates 2014. aastast on Digikogusse sisestatud 5295 bakalaureuse-, magistri- ja 847 diplomitööd. Siia on talletatud ka ülikooli teadus- ja arendustegevuse aruanded, TalTechi ajalugu käsitlevad publikatsioonid, lõpetajate nimestikud, raamatukogu väljaanded, üha rohkem lisandub häid õpikuid TalTechi autoritelt. Sel aastal jõuab lõpule ülikooli ajalehe Tallinna Polütehnik (1949–1989) digiteerimine, kavas on jätkata väljaannete Tehnikaülikool ja Mente et Manu digiteerimisega. Oleme lisanud digikogusse vanad tehnikaalased ajakirjad Raadio (1926–1938), Tehnika Ajakiri (1930–1940) jt.

Juurdepääs elektroonilisele teadusinformatsioonile

Mõeldamatu on teha teadust, teadmata, mida teised teadlased samas valdkonnas on juba saavutanud – teadusinfo andmebaasid on teaduse alus. Praegu on Tehnikaülikooli teadlastel juurdepääs samadele rahvusvahelistele andmebaasidele, mis on kasutusel partnerülikoolis Aaltos: Web of Science (sh Essential Science Indicators ja Journal Citation Index), Scopus, IEEE Xplore, JSTOR, EBSCOhost Web, Knovel, Safari, ScienceDirect, SpringerLink, Taylor and Francis Online, Thomson Reuters Westlaw, Wiley Online Library, World Bank jt. Viimati hankisime ülikooli teadusosakonnaga kahasse Scopusel põhineva teadustulemuste analüüsivahendi SciVal’i kasutuslitsentsi.

Eelmisel aastal laaditi ScienceDirecti andmebaasist alla 191 611 artiklit, Wiley Online Library’st 32 420 ja andmebaasist SpringerLink 23 995 artiklit. Ka e-raamatuid loetakse ja laenatakse aina rohkem: peatükkide allalaadimisi kogunes andmebaasist Ebook Central 111 485, IEEE Xplore’st 61 914, Springerist 45 264 ja Knovelist 23 401.

Digikirjaoskus on 21. sajandi kompetents

Elu näitab, et trendikas „õunaarvuti“ ja 4G toega nutitelefon ei tee kedagi automaatselt digikirjaoskajaks. Kuidas õppetöös vajalikku raamatut e-kataloogist ESTER üles leida, ei ole väga keeruline ülesanne, ja taibukamad, kes e-kataloogis riiuli ikoonil klikkida märkavad, leiavad raamatu ka riiulilt üles. Aga kust saab eelretsenseeritud teadusartikleid, kuidas leitud informatsiooni analüüsida ja korrastada, kuidas hinnata (internetist) leitud materjali usaldusväärsust ja hallata viiteid, kuidas leida publitseerimiseks sobivat teadusajakirja või mis on Impact Factor, Researcher ID, DOI ja andmehaldusplaan – need on juba keerulisemad teemad. Siin tulevad appi raamatukogu ainespetsialistid, kes pakuvad nii individuaal- kui ka rühmakonsultatsioone.

Hallipäised professorid mäletavad kindlasti veel aegu, kui vanas raamatukogumajas ei olnud avariiuleid ja huvipakkuva raamatu kohaviida leidmine kaartkataloogist oli raamatukogutöötaja abita peaaegu võimatu. Raamatud ise asusid hämaras hoidlas, kuhu lugejad ligi ei pääsenud. Täna on nii, et kui oled jõudnud raamatukogu veebilehele, on pool võitu juba käes. Edasi sisestad otsikasti autori nime või sõnad pealkirjast või proovid märksõnaotsingut ning tulemus on garanteeritud.

Primo on parem kui Google

Lõputöö kirjutajatele või teadlastele on asendamatu abimees e-ressursside portaal Primo, mis võimaldab üheaegset otsingut peaaegu kõigist raamatukogu vahendatavatest andmebaasidest korraga. Lisaks ostetud andmebaasidele on portaali koondatud Open Access teaduspublikatsioonid, meie oma Digikogu sisu jpm. Täpsemate tulemuste saamiseks tuleb kohe otsingut alustades valida liitotsing, mis võimaldab tulemusi teaviku laadi (raamat, artikkel), ilmumisaja, keele jne järgi piirata, näiteks saab soovitud tulemustesse valida üksnes eelretsenseeritud artikleid. Isikustatud portaalis on võimalik oma otsinguid salvestada ja tellida teavitusi uutest lisandunud teemakohastest allikatest, samuti huvipakkuvate teavikute kirjeid teemakaustadesse kokku koguda. Väljaspool raamatukogu ja ülikooli arvutivõrku saab andmebaase kasutada VPN-ühenduse kaudu.

E-raamatud – kerge leida, kerge kaasas kanda

Raamatukogu kogudes on trükitud raamatuid 552 000, e-raamatuid juba 255 000. Enamik e-raamatutest sisalduvad erinevates pakettides, mille sisu me muuta ei saa (Cambridge Core, Emerald, Knovel, Lecture Notes in Computer Science, Sage, Wiley jt). Nendele e-raamatutele on IP-põhine juurdepääs piiramatu kasutajate arvuga ja nad on leitavad ka Primo portaali vahendusel. E-raamatuid, mida Primost ei leia, tuleks otsida Ebook Central platvormilt, mille valikus on ligi miljon e-raamatut maailma juhtivatelt teaduskirjastustelt. Ebook Central põhineb laenutusmeetodil: sisse logides võib platvormilt leida huvipakkuvaid raamatuid, mida saab veebis viis minutit lugeda, seejärel tuleb vormistada tähtajaline e-laenutus või teha e-ettepanek raamatu ostmiseks püsikollektsiooni. Raamatu ost on otstarbekas juhul, kui on ette näha selle rohket kasutamist õpikuna. Nii laenutused kui ka ostu maksab kinni raamatukogu.

„Ajupuus“ sünnivad head mõtted

AET arhitektid nimetasid raamatukogu projekti „Ajupuuks“. Kui õhtuhämaruses vaikselt raamatukogus ringi liikuda, võib nii mõnestki rühmaruumist kuulda ajude raginat. Võib-olla sünnivad just siin „ajupuus“ innovaatilised mobiilsed lahendused, kuidas raamatukogus nutikamalt hakkama saada. Ehk ragistatakse mõtteid selle üle, kuidas luua silmasõbralik e-raamatu lugemise sirm, mida saaks kasutada filtriks süle- ja lauaarvuti ekraanile. Või sünnib tore mobiiliäpp, mis juhib sind juba ukselt õige riiuli juurde. Vähemalt sellise roboti loomine, mis viib tagastatud raamatud oma kohale, on TalTechi tudengile kindlasti jõukohane ülesanne. 

• Artikkel ilmus maikuu Mente et Manus. Sirvi kogu ajakirja siin või loe artikleid ükshaaval.