2. juuni kaitses oma lõputöö Kuressaare kolledžis esimene meretehnika magistrant. 3. ja 5. juunil kaitsesid oma lõputööd 13 üliõpilast, 7 tööd "Ettevõtluse- ja elamusmajanduse" erialalt ning 6 tööd "Meretehnika ja väikelaevaehituse" õppekavalt.
Lõputööde kokkuvõtted
Meretehnika magister
Lõputöö käsitleb suure kiirusega alumiiniumkatamaraani lõiketera vibratsioonidest tingitud rikete põhjuseid, keskendudes eeskätt resonantsi võimalusele. Analüüs näitas, et originaalkonstruktsiooni loomulikud sagedused langesid kokku ajami ergutussagedustega, mis suurendas rikete riski. Tera dünaamilise käitumise hindamiseks viidi läbi modaalanalüüs, mille tulemused vastasid ka eksperimentaalsetele andmetele.
Meretehnika ja väikelaevaehitus
Laevade projekteerimisel pöörati suuremat tähelepanu kiirusele, manööverdusvõimele ja mugavusele, mitte ainult relvastusele ja tugevusele. Uurimus toob näitena HMS Halifax’i, mida analüüsitakse kui tüüpilist selle ajastu esindajat. Autor rõhutab, et edasised uuringud võiksid keskenduda näiteks laevade veetakistusele ja liikumisomadustele, et paremini mõista 18. sajandi meresõidupraktikaid.
Vitali Dementjev - Rebala Tallide Ratsakooli teenuste arendamine
Lõputöö keskendub Rebala tallide ratsakooli teenuste arendamisele, eriti ratsutamisinfrastruktuuri vajadustele ja võimalustele. Uuringu raames viidi läbi küsitlus õpilaste ja nende vanemate seas, mille põhjal selgusid vajadused suurema maneeži, paremate treeningtingimuste ning professionaalsete ürituste korraldamise järele.
Josti Samarokov - Baltic Workboatsi tootmistehnoloogia arendamine
Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Baltic Workboats’i jaoks sobivaim lõikustehnoloogia, võrreldes laserlõikust, veejugulõikust ja CNC-freesimist tootlikkuse, kvaliteedi ja kulude põhjal. Analüüsides olemasolevat 15 aastat vana töötluskeskust ja kolme uut pakkumist, selgus tasuvusanalüüsist, et uute seadmete soetamine pole hetkel majanduslikult mõistlik.
Lõputöös uuriti, kas Abaqus/CAE tarkvara Coupled Eulerian-Lagrangian (CEL) meetodiga loodud simulatsioonid suudavad täpselt jäljendada leavakere liikumist vees. Analüüs hõlmas kolme liikumisviisi – kreen, pikitõusmine ja sirgjooneline liikumine – ning simulatsioonitulemusi võrreldi reaalselt salvestatud andmetega. Kuigi visuaalne käitumine kattus, erinesid saadud kiirendusandmed oluliselt.
Romet Leopard - Ruhnu sadama kai ramp
Lõputöö keskendub metallist kaldarambi ja tõstemehhanismi projekteerimisele Ruhnu (Ringsu) sadamasse, arvestades tellija AS Saarte Liinid nõudeid ning sadama ja teenindatavate laevade eripära. Analüüsiti mitmeid tehnilisi ja normatiivseid lähteandmeid ning modelleeriti SolidWorksis kaks konstruktsioonivarianti, mille tugevusarvutused ja simulatsioonid kinnitasid mõlema sobivust.
Sven Sild - Baltic Workboats´i keevitajatele ettevalmistustööde keevitamise lühimanuaali loomine
Lõputöö eesmärk oli koostada Baltic Workboats’i keevitusosakonnale lühimanuaal alumiiniumdetailide ettevalmistuskeevitusteks. Käsitleti kuni 50 kg kaaluvate komponentide keevitamist, mida teostatakse töö käigus vastavalt vajadusele. Töös uuriti alumiiniumi omadusi ja keevituspõhimõtteid ning koostati juhend AutoCAD tarkvara abil.
Ettevõtlus ja elamusmajandus
Piia Järveots - Töötajate tööga rahulolu OÜ-s IONIX SYSTEMS
Lõputöö eesmärk oli uurida töötajate töörahulolu Ionix Systems OÜ-s ning leida võimalusi selle suurendamiseks. Uuring hõlmas 82 töötajat ja keskendus teguritele nagu töökeskkond, juhtide tugi, arenguvõimalused ja koostöö kolleegidega.Tulemused näitasid, et töörahulolu kujundamisel mängivad olulist rolli ka selged tööülesanded ning nende vastavus töötaja pädevusele.
Linda Treimann - Lapsevanemate rahulolu laste teraapiateenustega Nessa Teraapiakeskus OÜ näitel
Lõputöö keskendub lapsevanemate rahulolu uurimisele Nessa Teraapiakeskuse teenustega. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas vanemad hindavad pakutavat teenust ja terapeutilist tööd, ning teha soovitusi võimalike muudatuste kohta.
Tulemustest selgus, et üldine rahulolu on kõrge – hinnati asukohta, keskkonda, haldust ja broneerimist. Kriitikat saadi eelkõige avatud gruppide korralduse ja tagasiside vähesuse kohta.
Lõputöö keskendub Salme rahvamaja teenuste arendamisele, rõhutades kogukonnaliikmete soovidega arvestamist ja nende elluviimist. Töö toob esile erinevate kultuuriürituste (nt teatrietendused, tantsuõhtud, kontserdid) korraldamise olulisuse ning kohalike inimeste kaasamise väärtuse. Samuti pööratakse tähelepanu noorte kaasamisele ja rahaliste väljakutsete lahendamisele mitmekesiste rahastusvõimaluste kaudu. Peamine järeldus on, et kogukonna järjepidev kaasamine ja elamuste rohkete sündmuste pakkumine aitavad tugevdada rahvamaja rolli piirkonnas.
Lõputöö käsitleb Illuste mõisa arendamist elamusmajanduse põhimõtteid järgides, eesmärgiga muuta mõis atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks majutus- ja turismiobjektiks. Töö teoreetilises osas käsitletakse elamusturismi, kultuuripärandi väärtust ja külastajakogemuse tähtsust. Illuste mõisa ajalooline taust ja mitmekesine infrastruktuur loovad tugeva aluse teenuste arendamiseks, kuid rõhutatakse vajadust selge kontseptsiooni ja sihtrühmakeskse lähenemise järele.
Rain Uussaar - Saaremaa jahiturismi arendamise võimalused
Lõputöös uuriti Saaremaa jahiturismi ja kohaliku jahindussektori hetkeseisu läbi ankeetküsitluse. Uuringust selgus, et jahiturismil nähakse head potentsiaali, kuid taristu (sihtide ja metsateede seisukord) vajab arendamist. Kokkuvõttes rõhutab töö vajadust investeerida taristusse, teenuse kvaliteeti ja nähtavusse, et tõsta piirkonna konkurentsivõimet jahiturismi valdkonnas.
Andri Aganits - Sponsorluse mõju võrkpalliklubile Selver x TalTech näitel
Lõputöö uurib sponsorite mõju Selver x TalTech võrkpalliklubi sporditulemustele ja organisatsiooni arengule. Eesmärk oli mõista, kuidas sponsorlus aitab kujundada klubi tähendust kogukonnas ning toetab turundustegevust ja koostöövõrgustiku kasvu.Uuringust selgus, et sponsorlus suurendab klubi nähtavust ja loob emotsionaalseid sidemeid kogukonnaga. Sponsorid väärtustavad personaalset lähenemist ja aktiivset suhtlust, mis tugevdab koostööd.
Aigar Raidma - Erakliendi ostuostust mõjutavad tegurid plastikakende soetamisel
Lõputöö eesmärk oli uurida, millised tegurid mõjutavad eraisikute otsuseid plastikakende ostmisel. Uuringus selgus, et eramute omanikud ja korteriomanikud käituvad ostuotsuste tegemisel erinevalt, kusjuures peamisteks mõjutajateks on renoveerimisvajadus, hind, akna omadused ja ostuprotsessi lihtsus.Plastikakende eelistamise põhjusteks nimetati madalamat hinda ja kergemat hooldust. Enamik kliente jõuab ostuotsuseni üsna kiiresti (alla ühe kuu) ning ostavad korraga mitu akent. Lõppjäreldusena märgitakse, et plastikakende turundamisel on oluline mõista kliendisegmentide erinevusi ja pakkuda vastavalt kohandatud lahendusi.