14. märts tähistab Eesti jaoks ressursside ülekasutamise päeva. Oleme on tänaseks ära kasutanud aasta jagu ressursse, mis arvestades meie rahvaarvu ja territooriumi, võiks kuluda 2023. aasta lõpuni.
See tähendab, et aasta lõpuni elab Eesti ühiskond planeedi taluvuspiiride mõttes nii, nagu meil oleks veel teine ja kolmas planeet. Meie hajaasustus ning väike rahvaarv kergitavad loomupäraselt ühiskonna keskkonnajalajälge. Ka värske arenguseire keskuse raport kinnitab, et eestlase keskkonnajälg on teiste eurooplaste omast kolmandiku võrra suurem ja ületab planeedi taluvuspiiri 3,8 korda.
Aastal 2018 oli ületarbimise päev Eesti jaoks 30. märts, 2021. aastal 23. märts. Eesti isiklik tähis on seotud eelkõige riigi suure süsinikujalajäljega, mis tekib meie põlevkivil põhineva energiatööstuse tõttu. Kuid märkimisväärselt suured on ka Eesti ühiskonna liikuvusest tekkinud süsinikuheide ning toidu tootmine.
Globaalse ületarbimise päev tähistab seda kuupäeva aastas, mil inimkond on kasutanud ära kõik bioloogilised ressursid, mida planeet Maa on võimeline aasta jooksul taastama või taastootma. See tähendab, et kõik, mida me tarbime järgneva aasta jooksul, võtame võlgu planeedi ressurssidest ning loome ökoloogilist defitsiiti, kusjuures ka eelmiste aastate võlg on veel tasumata. Maa ületarbimise päeva arvutamiseks jagatakse planeedi biovõimsus (ökoloogiliste ressursside hulk, mida Maa suudab sel aastal genereerida) inimkonna ökoloogilise jalajäljega ja korrutatakse päevade arvuga aastas. Ülemaailmselt on see 2023. aastal 13. mai.
TalTechi rohepöörde prorektori Helen Sooväli-Seppingu sõnul on ületarbimise päev indikatsioon meie tegevustele. Kui Eesti on võtnud endale eesmärgi saada kliimaneutraalseks aastaks 2050, siis ületarbimise päev näitab meile, et me pigem panustame globaalsesse kliima- ja elurikkuse kriisi, kui vähendame seda. “Eestis saame positiivset muutust luua vähendades energiatootmise keskkonnamõju. Samuti on oluline teadvustada toiduraiskamist ning vajadust ümber struktureerida transpordikasutus. Ületarbimise vähendamine nõuab ühelt poolt tarbimisharjumuste muutusi, kuid teiselt poolt struktuurseid muutusi ühiskonnas, selget rohepoliitikat ning kliimanutikaid tehnoloogiaid muutuste ja poliitikate ellurakendamiseks,” leiab Sooväli-Sepping.
Ülemaailmset ületarbimise päeva (Earth Overshoot Day) arvutab Global Footprint Network alates 2006. aastast, kasutades selleks andmeid aastast 1961. Ja see kuupäev nihkub paraku aastatega varasemaks.