Haridustehnoloogia keskuse juhataja Liisi Järve | Foto: Joonas-Hendrik Kokamägi

Milleks ja kellele e-õpe?

Sellele küsimusele tuleb haridustehnoloogidel ikka ja jälle vastata. E-õpe on teisisõnu distantsõpe või kaugõpe, kus õppetöö ei pruugi täies mahus toimuda kontakttundidena, vaid läbi infotehnoloogiliste vahendite kas iseseisva või reaalajas juhendatava õppeprotsessina. E-õpet on vaja ajaga kaasas käimiseks ja iseseisva õppimise võimaldamiseks. Tänapäeval on see õppeprotsessi loomulik osa.

Anni Tamme (TÜ) e-kursus nüüdisaegsest õpikäsitusest sedastab tänapäevase õpikäsituse eeldusena õppijakeskse lähenemise õpetamisele: õppimine peaks olema ennastjuhtiv ja koostöine ning õppimine ise aine sisu kõrval õpieesmärgiks. Nüüdisaegse õpikäsituse rakendumiseks on Tamme sõnul vaja muutust õppimise tähenduses, õpikeskkonnas ja õppimis- ja õpetamisprotsessides.

Kui varasematel aastatel juhtis e-õppe populariseerimise laeva jõuliselt praegune HITSA (Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, varasemalt e-Õppe Arenduskeskus), korraldades üleriigilist e-õppe konverentsi, e-õppe päevi ja seminare ning koordineerides Eesti e-õppe spetsialistide võrgustikku, siis alates nende tegevuste lõppemisest 2017/18. õppeaastal oodatakse suuremat panust e-õppe info levitamisel koolidelt endilt. Elukestva õppe eesmärkide saavutamiseks ja õppekvaliteedi kindlustamiseks on väga oluline arendada koolidevahelist head koostööd õppijakesksete õpetamisviiside tutvustamisel, seda nii haridustehnoloogia teadurite ja õppekavajuhtide kui ka praktiseerivate haridustehnoloogide vahel.

E-kursus on alati olnud kontaktõpet toetava iseloomuga

E-toe mõiste võeti TalTechis kasutusele 2016. aastal, laialdasemalt sai ainete varustamine e-toega hoo sisse 2017. aasta sügisel, kui kehtestati nõue varustada kõik kohustuslikud õppeained e-toega.

Praeguses mõistes e-tugesid nimetati varem e-kursusteks. Loodud e-kursused olid ka toona õppetööd täiendavad. See tähendab, et kasutati kombineeritud õppevormi, kus e-kursusel olevad materjalid ja toimuvad tegevused on mõeldud õppijate aktiveerimiseks auditoorsete kokkusaamiste vahepealsel perioodil.

E-toe mõiste on ajas ka mõneti muutunud. Kui aastal 2008 oli e-toe definitsiooniks õppeaine, mis omab e-materjale, siis alates 2016. aastast on e-toe definitsioon: e-keskkonnas esitatud õppeaine õpiprotsessi peegeldus, mis toetab õppeainega seotud õpiväljundite omandamist ning sisaldab järgmisi komponente:

• õppeaine läbimise korralduslik pool (viited õppeaine õpiväljunditele; tegevuskava, hindamis­kriteeriumid, tagasiside);
• õppematerjalid (nt konspekt, link õpikule/allikale);
• enesekontrolli töövahendeid (nt testid, kordamisküsimused, mõtlemisülesanded);
• tagasisidestamise võimalus õppejõu (teated, vahehindamine) ja kaastudengitega (nt foorum, vestlus jt).

See tähendab, et oleme kümne aasta jooksul teinud e-tugede kvaliteedis olulise hüppe. Kui algselt rahuldusime õppematerjalide üleslaadimisega e-keskkonda, siis praegu peame e-tugede hindamisel väga oluliseks ka õpiprotsessi ülesehitust ja õppijate kaasamist. Tänane e-tugi toetab üliõpilaste edasijõudmist õppeaines, koondades lisaks õppematerjalidele ka instruktsioonid (õpijuhis, tegevuskava), auditoorsete kohtumiste vahelised tegevused (iseseisvad ja rühmatööd, õppeainega seotud suhtlus), koduste tööde esitamise, hindamise ning mitmed muud võimalused.

Haridustehnoloogiakeskuse laienemine

Haridustehnoloogiakeskus loodi TalTechi avatud ülikooli juurde 2009. aastal. Algselt ehitati struktuur üles sarnaselt Santa Katariina virtuaalülikoolile Brasiilias ja St. Peterburi Kolledžile Floridas. Antud struktuuri kohaselt võeti teaduskondadesse ja kolledžitesse tööle viis haridustehnoloogi ja üheksa e-õppe tugiisikut, kes toetasid õppejõude kohapeal. Haridustehnoloogiatalituses alustasid tegevust kolm multimeediaspetsialisti ja haridustehnoloog, kes toetasid üldisemaid tegevusi ning pakkusid tuge keerulisemates e-õppe alastes küsimustes (e-õppe keskkondade haldamine; animatsioonide, simulatsioonide, õppevideote loomine jne.) Aja jooksul see struktuur siiski ei õigustanud ennast. Pärast BeSt programmi toetuste lõppu ei näinud enamik teaduskondi vajadust haridustehnoloogi ametikoha järele teaduskonnas kohapeal. Aegamööda ja seoses e-kursuste arvu pideva kasvuga on TalTechi haridustehnoloogiakeskus järjest laienenud ning meeskonda suurendanud. Praegu töötab keskuses iga teaduskonna jaoks haridustehnoloog, kaks multimeediaspetsialisti, õppetehnik ja e-õppe tugiisik.

E-õppe standardi loomine

TalTechi e-kursuste arv Moodle’is on aasta-aastalt kasvanud, sellele aitas kaasa IT Kolledži ühinemine Tallinna Tehnikaülikooliga aastal 2017. Praegu on TalTech Moodle’isse loodud õppetöö toetuseks üle 2200 aktiivse e-toe, mis tähendab, et viimase kümne aasta jooksul on e-tugede arv neljakordistunud.

E-tugede arvu kiire kasv tingis vajaduse parema kontrolli järele nende kvaliteedi üle. TalTechi e-tugede ja e-kursuste kvaliteedi ühtlustamiseks loodi 2018. aastal TalTechile e-õppe standard, milles on kirjeldatud kolm e-õppe taset: algtase ehk minimaalne e-tugi; edasijõudnu tase ehk kvaliteedimärgiga e-kursus ning TalTechDigitali e-kursus.

Haridustehnoloogiakeskus tegelebki praegu suuresti e-tugede hindamise, e-õppe tasemete määramise, õppevideote produtseerimise, loengusalvestuste ning sealjuures loomulikult igapäevase õppejõudude haridustehnoloogilise nõustamisega eesmärgiga tõsta TalTechi e-kursuste kvaliteeti.

Metoodikalabori avamine

Omaette edulugu on metoodikalabori avamine 2018. aasta veebruaris. Metoodikalabor võimaldab loengute, seminaride ja rühmatööde läbiviimist puutetundlike ekraanide ja confidence-monitori abil, õppevideote salvestust, õpianalüütikat ja õppetöö läbiviimist videokonverentsi vormis. Pakume võimalust õppetegevuse salvestamiseks ja analüüsimiseks, kaasates vajadusel ka akadeemilise mentori või erialadidaktiku. Metoodikalabori tehniline lahendus võimaldab salvestada kogu õppetöö heli- ja videopilti: üks statsionaarne kaamera salvestab õpetajate tegevust klassi ees, teine on mõeldud õppijate tegevuse salvestamiseks ning lähtuvalt tunni stsenaariumist valitakse sobiv mikrofonilahendus (CatchBox, käsimikrofon, rühmamikrofonid) õppijate heli salvestamiseks.

Metoodikalaboril on oluline roll õppetöö kvaliteedi tõstmisel. Külastajad on metoodikalaborisse alati oodatud ka väljastpoolt TalTechi.

Parima õppeteenuse tagamiseks vahetasime e-õppekeskkonda

TalTechis on aastate jooksul kasutusel olnud kaks suuremat e-õppekeskkonda: 1999. aastal lansseeritud WebCT (Blackboardi eelkäija) ja alates 2006. aastast HITSA Moodle. Õppejõududel on siiani olnud vaba valik, missugust e-õppekeskkonda eelistada, seega on teatud perioodidel olnud paralleelselt kasutusel majandusteaduskonna Moodle ja IT-teaduskonna Moodle (ained.ttu.ee), lisaks õppejõudude endi loodud veebileheküljed (nt wikid) ja muud keskkonnad, nagu Eliademy, Google Classroom jt. Viimaste osakaal on küll marginaalne.

2018. aasta lõpus alustasime koostöös HITSAga üleminekut HITSA Moodle’ilt TalTechi oma Moodle’ile. Plaan on kogu ülikoolis võtta e-toe platvormina kasutusele kasutajasõbralik ja teiste TalTechi keskkondadega, sh õppeinfosüsteemiga liidestuv TalTech Moodle, mis tagaks õppetööga seonduvate andmete ühtsuse erinevates süsteemides.

20 aasta taguse ajaga võrreldes oleme palju saavutanud, ent ambitsioonid on jätkuvalt suured. 2019. aastal on plaanis HITSA kvaliteedimärgi taotlusvooru kõrval paralleelse TalTech II e-õppe kvaliteeditaseme taotlusvooru avamine, TalTech Moodle’i kasutajaliidese arendustööd, ÕISi ja Moodle’i liidestamine, tudengimonitooringu projekti elluviimine jpm. Kõigest sellest juba edaspidi!

Artikkel ilmus maikuu Mente et Manus. Sirvi kogu ajakirja siin või loe artikleid ükshaaval.