Praktika kui pöördepunkt

Paljude tudengite jaoks tähendas 2025. aasta esimest tõeliselt isiklikku kokkupuudet oma erialaga – praktikat. Laevamehaanika eriala tudeng ja üliõpilaskogu esimees Hugo Kallaste meenutab hetke, mil kõik sai selgeks: „Minu esimene praktika oli hetk, kus teadsin, et olen teinud õige karjäärivaliku. See andis kindlust ja tugeva motivatsiooni edasi õppida.“
Just auditooriumist väljaspool kogetu aitas meie tudengitel mõista, et merendus avab maailma nii otseses kui ka laiemas tähenduses. Samuti muutus vastutus mere ja looduse ees isiklikumaks. „Kui näed oma silmaga, kuidas inimtegevus merd mõjutab, muutub vastutus palju reaalsemaks,“ lisab Kallaste.

Kogukond loob kindlustunde

Õpingute kõrval tõusis sel aastal tugevalt esile kogukonna roll. Tudengite sõnul annab just koostegemine kindlust ja toetuse, mida intensiivse õppetöö kõrvale on tarvis. „Ühisüritused aitasid mõista, kui oluline see kogukond minu jaoks on. Inimesed mõtlevad sarnaselt ja see loob tugeva ühtekuuluvustunde,“ kirjeldab Kallaste.

Sarnast tunnet jagab ka veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise eriala tudeng Taavi Tunis, kelle jaoks jäi aasta meelde otsusena võtta vastutus ja kandideerida üliõpilaskogu juhatusse. „Otsustasin võtta riski ja kandideerida juhatusse. See oli oluline samm nii minu enda kui ka kogukonna jaoks.“

2025.aasta süvendas paljude tudengite arusaama mere rollist keskkonna hoidjana. Tunist liigutas enim see, kui selgelt tuli loengutes esile merepõhja projektide võimalik mõju loodusele. „Kui kuulsin võimalikest ohtudest keskkonnale, muutus vastutus mere ees palju konkreetsemaks.“
Möödunud aastat kirjeldaks ta ühe märksõnaga: uudishimu. „Olen saanud rohkem teada nii oma tulevasest töövaldkonnast kui ka iseendast,“ lisab ta.

Välispraktika kui merenduse rahvusvaheline reaalsus

Merendus ei tunne riigipiire ning 2025. aasta pakkus tudengitele võimalusi kogeda eriala ka rahvusvahelises töökeskkonnas. Laevajuhtimise eriala tudeng Sten-Markus Andresson sooritas oma meresõidupraktika rahvusvahelises kruiisifirmas TUI Cruises, laeval Mein Schiff 4.
Praktika kestis viis kuud – juulist detsembrini – ning Andresson töötas Nautical Officer Assistanti rollis, õppides igapäevaselt kogenud tüürimeestelt ja täites sarnaseid tööülesandeid nagu teised laevaohvitserid. Praktika algas Norras ja lõppes Araabia Ühendemiraatides, selle aja jooksul külastas ta kokku viitteist riiki. „Eraldi tooksin esile Norra – fjordides laevaga navigeerimine on kogemus, mida ei ole võimalik sõnadesse panna,“ kirjeldab Andresson. Sellised praktikad annavad tudengitele mitte ainult erialase kindluse, vaid ka rahvusvahelise töökogemuse, mis on tänapäeva merenduses üha olulisem.

Tudengid kui merenduse tulevik

Õppejõudude jaoks seostus 2025. aasta lisaks erialastele teemadele ka laiemate kultuuriliste ja väärtuspõhiste küsimustega. Lektor Elna Aun toob esile hetked, mil merendus haakus Eesti kultuurilooga – alates Arvo Pärdi juubeliaastast kuni kontserdini Carnegie Hallis.

Merenduses puudutas teda sel aastal enim parvlaeva Estonia huku uue uurimise esialgse hindamise lõpparuanne. Eriti tõstab ta esile Mereakadeemia vilistlase Tauri Roosipuu, Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse vanemuurija professionaalseid ja selgeid selgitusi lõpparuande esitlusel „Need hetked tuletavad meelde, kui suur vastutus merendusega kaasneb – ja kui oluline on asjatundlikkus, ausus ja järjepidevus,“ märgib Aun.

Õppetöös inspireerisid teda enim kolmanda kursuse laevajuhid, kellega loeti igapäevaselt Lloyd’s Listi ning koostati iganädalasi ülevaateid merenduses toimuvast. „Selline harjumus aitab tudengitel mõista, et merendus on elav ja pidevalt muutuv valdkond,“ ütleb ta. Õpetamisel peab Aun keskseks vastutust, empaatiat ja kriitilist mõtlemist. „Noored on meie tulevik,“ rõhutab ta.

Külalisõppejõud Felix Laig sõnul inspireerisid teda enim tudengite tahe ja uudishimu. Eriti motiveerivad on hetked, kus tudeng seob õpitut päriseluga, küsib sisulisi küsimusi ja mõtleb iseseisvalt.“ Tema hinnangul on noorte roll merenduse tulevikus määrava tähtsusega. Tehnilised süsteemid muutuvad järjest keerukamaks ning just hästi koolitatud noored aitavad tagada ohutuse, järjepidevuse ja valdkonna kestlikkuse.

Pilk tervikule

Mereakadeemia direktor Roomet Leiger toob 2025. aastast eredaimate hetkedena esile suvised lõpetamised ja sügisesed vastuvõtud. „Need on hetked, kus kohtuvad rõõm, ootus ja tulevikulootus. Need tuletavad meelde, miks meie töö päriselt oluline on.“

Uude aastasse vaadates peab ta oluliseks avatust uutele ideedele, koostöövaimu ja tegutsemisrõõmu. Merenduse õpetamine ei ole võimalik ilma usuta noortesse. Just see veendumus hoiab Eesti Mereakadeemia pilgu tulevikus ja annab kindluse, et merendus elab edasi läbi järgmiste põlvkondade – teadlikumalt, vastutustundlikumalt ja ühiselt.