1990ndate keskel hakati Eestis looma kõrgkoole ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Saaremaal tekkis esimene võimalus kohapeal kõrgharidust omandada 1994. aastal, kui Kuressaare Gümnaasiumi juures avati Eesti Kõrgema Kommertskooli (hilisema EBSi) Saaremaa filiaal. 1998. a. sai Saarte Instituut Tehnikaülikooli asutuseks ja aasta hiljem sõlmiti koostööleping Tallinna Tehnikaülikooli, Kuressaare Ametikooli, maavalitsuse ja omavalitsuste liidu vahel kolledži asutamiseks. 1999. aastal kasvas Saarte Instituudist välja Kuressaare kolledž, mida asus juhtima direktor Maret Pank. Asutamine ja põhikiri kinnitati ülikooli nõukogu poolt 18. mail – just seda päeva saab pidada kolledži sünnikuupäevaks. Kui varem tegeldi üksnes teadus- ja arendustegevustega, siis nüüd lisandus ka kõrghariduse pakkumine. 

Õppekavad ja juhtimine

Kolledži esimene õppekava, turismi- ja toitlustuskorraldus, loodi 1999. aastal. Peamiseks kava väljatöötamise põhjuseks oli asukoht – Saaremaa, mis oli saanud kiiresti populaarseks turismisihtkohaks.

Kohalike ettevõtete huvi elektroonikute koolitamise vastu süvenes ning see ajendas avama uut elektroonika bakalaureuseõppekava 2002. aastal. Samal aastal muudeti turismi- ja toitlustuskorralduse kava õppekavade reformi käigus 3,5. aastaseks rakenduskõrgharidusõppeks.

Saaremaal tekkis soov ja vajadus ka ettevõtlusalase kõrghariduse järele ning 2003. aastal töötati välja ja 2004. aastal avati väikeettevõtluse õppekava.

2004. aastal asus kolledžit juhtima Anne Keerberg ning tegi seda järgmised 12 aastat. Tema juhtimisel avati kolledžis samuti mitu uut õppekava ning tehti tihedat koostööd ettevõtlussektoriga. Kui varem jagas kolledž pinda Kuressaare Ametikooliga, siis nüüd oldi end sisse seatud oma ruumidesse aadressil Rootsi 7.

Kohaliku elu pidevas arengus muutusid ka õppekavade suunad. Nii kujundati ümber väikeettevõtluse ning turismi- ja toitlustuskorralduse kavad üheks uueks õppekavaks. Uus, 2017. aastal avatud kava õpetas ettevõtlust ja elamusmajandust.

Laevatööstuse kiire arengu tõttu Saaremaal avati 2010. aasta septembris ainulaadne õppekava Eestis, väikelaevaehitus, millest sai peagi meretehnika ja väikelaevaehitus. Eelnevast tulenevalt loodi 2014. aastal kolledži juurde teadus- ja arenduskeskusena Väikelaevaehituse kompetentsikeskus. Sellega seoses sai kolledž endale uue asukoha Kuressaare kesklinnas, aadressil Tallinna 19. 

2017. aastal kuulutati kolledž Eesti Mereakadeemia koosseisu ning kolledžist sai meremajanduse keskus, mida juhtisid järgneva 4 aasta jooksul Kaia Eelma, Anni Hartikainen ja Veiko Viil. 

Kasv ja areng

2018. aastal alustas Kuressaares professor Mihkel Kõrgesaare juhtimisel tööd meretehnoloogia ja hüdrodünaamika uurimisrühm. Kompetentsikeskust asus 2021. aastal juhtima professor Kristjan Tabri ning tippteaduse tegemine väikesel Eesti saarel oli täies hoos. Sellest võitsid ka kohalikud laevaehitajad, kes said nüüd basseinikatsetused viia läbi Saaremaal. Tänaseks on Kuressaares avatud ka meretehnika magistrikava ning Mihkli käe all on lõpetanud kolledži esimene doktor. 

Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika taristu valiti riiklikult tähtsaks teadustaristuks. See tähendab, et taristu on oluline Eesti teadusele, ühiskonnale ja ettevõtlusele ning seda on otstarbekas ka riiklikult planeerida ja rahastada. Väikelaevaehituse kompetentsikeskus kasvas tegevusvaldkondade laienedes ning 2023. aasta jaanuaris sai kompetentsikeskuse uueks nimeks Meretehnoloogia kompetentsikeskus.

2021. aastal taastati kolledž, hakates kuuluma inseneriteaduskonna koosseisu. 2022. aastal valiti kolledži direktoriks Merit Kindsigo, kes jätkas kolledži arendamist sinimajanduse suunal. Valmis uus bakalaureuseõppekava: kestlikud sinimajanduse tehnoloogiad. 

Tulenevalt sinimajanduse suunast avati 2024. aasta kevadel meretoorme väärindamise labor, mis toetab õpet ning on avatud koostööle erasektoriga.

Nüüd ongi käes 2024. aasta ning ülikool Kuressaares võib end pidada uhkelt veerandsaja aastaseks.