Kristina Traks | Fotod: Priit Simson ja TAM

Laulupeo kunstiline juht Peeter Perens ning tema assistent, laulupeo 1. kontserdi kunstiline juht Siim Selis, on mõlemad TAMist ehk siis vastavalt Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori peadirigent ja dirigent. Puhkpilliorkestrite üheks üldjuhiks peol on ülikooli puhkpilliorkestri peadirigent Tarmo Kivisilla. Uue kollektiivina on sel peol koha laulukaare all kätte võidelnud Tehnikaülikooli Kammerorkester Tarmo Kivisilla juhatusel.

Tehnikaülikooli Akadeemilise Naiskoori president Tiia Prits ütleb, et laulude õppimine sujus hästi, kuigi naiskooride repertuaar on sel aastal vaheldusrikas ja kõik neli pala on igaüks oma stiiliga – on nii romantikat kui loitsimist. Parajaks pähkliks nimetab ta aga Cyrillus Kreegi „Sanctust“ valikkooride repertuaaris.

Naiskoor on osalenud enamikel üld- ja noorte laulupidudel alates koori asutamisest ning muidugi on pidudel juhtunud igasuguseid lugusid. „Tudengikooris lauldes on võimalik igavesti nooreks jääda,“ ütleb Prits. Olgu selle kinnituseks üks juhtumine 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupeolt „Maa ja ilm“, kui koori lauljaid peeti koolinoorteks. Lausa nii, et pärast kontserti kuulsustega pilti tehes öelnud Siiri Sisask üht koori II alti kallistades: „Aitäh, lapsed!“.

Vilistlaste naiskoor on lõpetamas väga pingelist hooaega. Sügisel tähistas koor oma 35. sünnipäeva kontserdiga ülikooli aulas, kevadel õpiti paralleelselt laule laulupeoks ja Vietnamis toimunud konkursiks. Seal läks kooril väga hästi ning tagasi tuldi oma kategooria võidu ja kulddiplomiga. Koori president Katri Kadakas kiidab laulupeo repertuaari, mis on seekord huvitav, noortepärane ja ka väljakutseid pakkuv. „Kõige rohkem oli tööd „Kergotamisega“, sest lisaks laulule on siin ka liikumine, mille õppimisega tuli kõvasti vaeva näha,“ sõnab ta.

Juubelilaulupeol näeb Vilistlaste naiskoori uute riietega, mille autor on koori enda laulja. „Käisime nendega ka Vietnamis, jäime sealsetele kaamerameestele kohe silma ja tundsime end neis riietes väga hästi,“ rääkis Kadakas.

Mõnusad laulud!

Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoori president Reino Pallaste nimetab peo ettevalmistust lausa libedaks – laule hakati varakult õppima ning ikka selleks, et saada ettelaulmiselt võimalikult häid punkte. „Kõige rohkem aega kulus meil „Emakeelelaulu“ peale. Nagu igal aastal, on lugude hulgas uut ja vana loomingut. Uued lood, mis kirjutati just selleks laulupeoks, meeldivad oma tempo ja sõnumi poolest,“ ütleb ta.

Keeruline on olnud aga paaril koori välistudengist lauljal, eriti just „Tuljaku“ õppimisega. Teadagi – kiire tempo ja palju teksti, mis lausa keele sõlme ajab. „Me ei pühendanud sellele laulule ka kuigi palju aega, sest ülejäänud on seda palju leelotanud,“ sõnab Pallaste. Teisi laule õpiti aeglasemalt ja partiide kaupa ning nii said ka välismaalastest lauljad omadega järjele.

Kihelkonna rahvarõivastes peole minev kammerkoor võtab laulupeole kaasa ka ühe tegelase, kes küll suud lahti ei tee – oma maskoti Lasse. „Tema käib meiega üritustel kaasas ja tuleb ka suurele peole,“ ütleb Pallaste.

Inseneride Meeskoori juhatuse esimees Kalle Tammemäe ütleb, et repertuaari õppimine oli tõsine väljakutse, sest uusi laule on palju ja nad on keerukad. „Aga me tulime toime!,“ rõõmustab ta.

Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori (TAM) kroonik Ilja Maljutenki sõnab, et laulude õppimist alustati juba sügisel, sest koor pidi neid laulma juba sügisesel koorijuhtide seminaril. „Suurim pingutus on vist olnud „Ärategemise lauluga“. Tegu on hoogsa ja värvika looga, millel palju põnevaid heli- ja rütmikäike. Lisaks on teosel ka vahvad sõnad, mis panevad tuntud kõnekäänu omakorda uude valgusesse. Täitsa põnev, kuidas selline laul laulukaare all kõlab,“ räägib ta. „Üldiselt on repertuaar nagu hea eksam – midagi kontimurdvat ei ole, kuid selleks, et hästi esineda, tuleb palju pingutada.“

Seekordne laulupidu on TAMile eriline ka selle poolest, et nende oma peadirigent Peeter Perens on ju kogu peo üldjuht. „Eks ka seetõttu on meil kogu repertuaar põhjalikumalt selge,“ märgib Maljutenki.

TAMi näeb seekord üle-eelmiseks laulupeoks valminud rahvusmotiividega riietes: mehed on valgetes linastes pluusides, mille krael on Muhu tikand. Sellega on kaunistatud ka vöö. Peas muidugi tekkel, mis on koori algusaastatest pärit sümbol. Seda kantakse laulupidudel ja muudel koorile tähendusrikastel üritustel. Tekkel omandatakse koos koori liikme staatusega ja selle annab üle lauluisa. Paljudel lauluvendadel on traditsioon kanda teklil laulupidude märke, kus nad (või tekkel) on osalenud.

70 aastat Kuljust

Tänavu 70ndat juubelit tähistav tantsuansambel Kuljus osaleb tantsupeol seitsme rühmaga, kes on jaotunud kahe liigi vahel. „Neli rühma tantsivad koreograafiliselt kõige nõudlikumat ehk S1 kava ning kolm tantsivad S2 liigis,“ räägib Kuljuse president Krista Koval. „Tänavune repertuaar on mitmekülgne. Lugude hulgas leidub nii tantsupeol juba aastakümnete taga esitatud tantse, nagu Maie Orava loodud „Suur suvine valgus“ või Helmi Tohvelmanni „Külvajad“. Seal kõrval leidub ka täiesti uut repertuaari. Kindlasti hakkab vaatajatele tantsuväljakul silma ja kõrvu Ene Jakobsoni tants „Oh keeruta“, mis on loodud rokkmuusikat viljeleva ansambli Kosmikud töötlusele „Saaremaa valsist“.“ Koval ütleb, et tantsijatel on väga uhke tunne olla osa juubelipeo protsessist ja erilisest soe tunne saabub siis, kui tantsud proovides joonistesse ja mustritesse veetakse ning kogu ilu vaatajate ette tuuakse.

Rongkäigus paistab Kuljus kindlasti silma oma liikumisega. „Meil on komme liikuda tantsupeo rongkäigus alati oma joonises. See kujutab Kuljuse märki. Ees liiguvad neiud poolkaares. Poolkaar kujutab tantsumaailmas tantsujooniste kirjeldustes ka naise märki. Taga liiguvad mehed nurga formatsioonis. Nurk tähistab siis vastavalt mehe märki. Nende vahele moodustub veel neidudest viirg. Viirg just seetõttu, et seda on tantsujoonistes väga sagedasti kasutatud. Tantsupeo viimase etenduse väljamarsil on Kuljusel traditsioon võtta samas asendis kõigi tantsijate sappa ning marssida väljakult viimasena välja, tänades nii publikut kui ka kogu tantsupeo lavastusmeeskonda,“ selgitab Koval.

Rekordarv pillimehi

Tehnikaülikooli Puhkpilliorkester on osalenud kõikidel üld- ja noorte laulupidudel, samuti üliõpilaslaulupidudel, alates orkestri loomisest 1950. aastal. Sel aastal on orkestri nimekirjas rekordiliselt 47 pillimängijat ja kõik tahavad ka laulupeole mängima tulla.

Orkestri president Risto Pomerants räägib, et repertuaar on seekord täiesti uus, spetsiaalselt laulupeoks loodud. „Tehniliselt küllaltki rasked ja keerulised palad, mis eeldavad väga head ning kvalifitseeritud koosseisu. Vajaliku koosseisu kokkusaamine ja kokkuharjutamine ongi ehk kõige raskem ülesanne ka TTÜ orkestri jaoks. Eriti kui mõni pillirühm on olude sunnil sel hooajal nõrgemas koosseisus,“ sõnab ta. Siiski sai orkester kõige raskemate lugude ettemängimisel tublid 9 punkti.

Laulupidu on puhkpillimängijale küllalt kurnav ettevõtmine. „Kogu pillipark, noodid ja puldid tuleb lühikese aja jooksul lavale tirida ja pärast ka ära tuua,“ selgitab Pomerants. Ka 4,5 km pikkune rongkäik on pillimängijatele paras pingutus: kõndides mängitakse rohkem marsse kui mõnel kontserdil ning Russalka juures on pillimehed juba täiesti võhmal, eriti palava ilmaga.

Traditsiooniliselt tervitatakse ja peetakse laulupidude ajal meeles sel hooajal ülikooli lõpetanud mängijaid. Seda tehakse tavaliselt pärast pidu. ■