Uurimisrühma liige ja tehnikaülikooli digiriigi kaasprofessor Ingrid Pappel täpsustab, et TalTechi ja Eurora koostöö sai alguse soovist luua lahendus, mis aitaks e-kaubanduse pakkujatel automatiseeritult ostuhetkel arvutada maksusumma, koostaks pärast kauba eest tasumist eeltäidetud tollideklaratsiooni ning edastaks selle digitaalselt sihtriigi tolliametile.  

Pappel kirjeldab, et ühelt poolt sooviti protsess automatiseerida, et lihtsustada selle kulg ja säästa inimeste aega ja tööd, teine ajend oli uus käibemaksukohustuse piirmäära seadus, mis pidi rakenduma 2021. aastast. 

Kuna lahendamist vajas keerukas probleem, mis eeldas tehisintellekti ja andmeanalüüsi sisaldavat algoritmilist lahendust, oli Euroral vaja leida teadusasutus, kes aitaks uurida antud valdkonna keerulist problemaatikat. 

Automatiseerimise vajaduse tõi 130-kordne deklaratsioonide arvu suurenemine

Pappeli sõnul liikus 2016. aastal tehtud uuringu kohaselt umbkaudu 70% e-kaubanduse saadetistest läbi tavapostikanalite, kus käibemaksu ei tasutud 65% saadetiste puhul, mis kokku tähendas riigile umbes 1 miljardi euro suurust käibemaksutulu kaotust. 

Lisaks olid tollaste käibemaksureeglite kohaselt Euroopa Liidust imporditud saadetised täielikult käibemaksust vabastatud, kui nende sisuline väärtus jäi alla  22 euro piiri (määr sõltus iga EL liikmesriigi sätestatud summast, Eestis oli see 22 eurot), mis avas võimaluse pettuseks näiteks kallite esemete allahindamise kaudu impordidokumentides.

Alates 1. juulist 2021 hakkasid kehtima uued EL-i määrused nende probleemide lahendamiseks, aga samas tekkis nõue küsida igalt saadetiselt käibemaksu. Maksu- ja tolliameti (EMTA) 2018. aasta statistika näitel oli sellise muudatuse tulemusena EMTA postisaadetiste tollideklaratsioonide prognoositav tõus 23 000-lt tollideklaratsioonilt 3 miljonile, mis on umbes 130 korda rohkem deklaratsioone.

Samade määruste muutmisega seoses tekkis võimalus saadetiste füüsilise ja fiskaalvoogude eraldamiseks, mis aitas kiirendada tollitöötluse protsessi ja lõi eeldused automatiseerimise potentsiaali ära kasutamiseks läbi IT ja masinõppe meetodite.

Pappel selgitab, et tehisintellekt saab elektroonilise tollideklaratsiooni koostamisel hinnata, kas online-poes kuvatava kauba kirjeldus ja sellele määratud kaubakood vastavad tekstilisele kirjeldusele. Kui vastavad, läbib pakk tolliametis rohelise koridori. Kui mitte, kontrollitakse paki kohale jõudmisel üle, kas müüja on olnud aus või üritanud petta.

Loe selle kohta täpsemalt SIIT.

TalTechi põhirolliks koostöö juures kujunes Ingrid Pappeli sõnul uute algoritmiliste lahenduste väljatöötamine kaubakoodide võimalikult täpseks ennustuseks ning spetsiifiliste nõuete analüüs, mis said elektroonilise deklaratsiooni aluseks. 

Raskused on ületamiseks

Koostöös loodi tehisintellektipõhine rahvusvahelise e-kaubanduse nõuetele vastavuse tagamise platvorm, mis suudab kuni 96-protsendilise täpsusega automaatselt töödelda 5000 taotlust sekundis.

“Projekti kestel tekkis algse plaaniga võrreldes muidugi ka muudatusi, kuna praegune tarkvara arendusprotsess on paindlik ning peab igal ajahetkel kohanduma nõuetele, mis võivad olla muutuvad,” nendib Pappel. 

Kuna TalTechi tegevused olid väga spetsiifilised ning seotud väga konkreetsete andmete analüüsi ja selle põhjalt mudeli treenimisega, siis tekkis uurimisrühmal raskusi vaid võimalikult täpsete andmete saamise ja ka kvaliteediga.

Näiteks ei olnud osadel kaubagruppidel piisavalt kvaliteetseid andmeid, mida võtta aluseks mudeli treenimisel. Samuti esines mõningates olukordades probleeme teatud sihtgrupilt andmete kättesaamisega. Lisaks oli teatud keerukus seotud kogu platvormi arhitektuuriga, kuna osapooli on antud lahenduse juures väga palju nii oma huvide kui ka pakutavate teenuste ning samuti oli osapoolte tehniline võimekus andmete vahetuseks väga erineva küpsusastmega.  

Pappel ütleb, et lahendusest ei saa kasu mitte ainuüksi ettevõtted – sellest on tulu ka ostlejaile. Ta selgitab, et juhul kui kolmanda riigi e-pood integreerib ennast TalTechi ja Eurora loodud lahenduse külge, saab vajalikud maksud kohe välja arvutada ja ära maksta ilma, et kohalik tolliamet peaks tellijaga eraldi ühendust võtma. 

Kaubalt tasutud käibemaks laekub vastavalt elektroonilisel deklaratsioonil kuvatud summadele eraldi EL-i määruses sätestatud skeemile (IOSS ehk import one stop shop). 

“Nii väheneb inimese vaev mitu korda sama asja eest maksmisel ja tolliameti vaev iga paki eest raha ja teenustasu küsida,” täpsustab Pappel.

Eduka investeerimisringiga tuul tiibadesse

2022. aasta kevadel toimunud A-seeria rahastusringiga kaasas Eurora Solutions 40 miljonit USA dollarit. Uut raha on kasutatud toote edasiarendamiseks ja strateegilisteks ostudeks, et laieneda eelkõige Ameerika Ühendriikidesse, Ühendkuningriiki ja Lähis-Idasse. 

Euroral on maailmas üle 200 maksva kliendi ning nende business to business (B2B) platvormi saavad kasutada e-poed, logistika- ja postiettevõtted ning ka maksu- ja tolliasutused.

Ingrid Pappel rõõmustab, et Eurora arendustegevus on jätkuvalt väga toimiv ning nüüdseks on ettevõte tuule tiibadesse saanud ja laieneb jõudsalt. 

TalTechi rolliks on jäänud panna peamised saavutused kirja veel ka akadeemiliselt ja seetõttu hoitakse Eurora tegevusel veel silma peal ning suhtlus toimib endiselt.

“Ülikoolina saame palju probleemipüstitusi meie magistrantidele ja nii mõnigi doktorant on antud temaatikaga seotud. Lisaks on teatud mõtted ka uute teadusvoorude ja grantide osas, nii et selles osas tasub meid – kõik probleemid pole veel sugugi lahendust saanud ja vajavad edasist avastamist,” toob Pappel välja.  

Eurora innovatsioonijuht Kaie Hansson täiendab, et Eurora eestvõttel on alates 2022. aasta sügisest tegutsenud  Tartus innovatsiooni- ja arenduskeskus, kus keskendutakse masinõppe rakendusuuringutele ja teaduslike lahenduste katsetamisele. 

Innovatsioonikeskuses teevad kümned andmeteadlased tööd uute lahendustega, plaan on kasvada ning kaasata veel  kuni 80 teadlast.

“See kõik on suure koostöö algus ning Eurora edulugu alles kogub tuure. Muuhulgas on Eurora ja TalTech arutamas tööstusdoktorantide kaasamist Innovatsioonikeskuse rakendusuuringute projektides,” avab Hansson tulevikuplaane.