Möödunud aasta lõpus avas TalTech koos Telia ja Ericssoniga ülikoolilinnakus riigi esimese 5G pilootvõrgu. Selle eesmärk on olla avatud uuringuteks ja innovatsiooni edendamiseks nii ettevõtetele kui ka teadusasutustele. Mida aga uus mobiilside põlvkond 5G näol võimaldab ja mis inimeste elus muutuma hakkab?
Tekst: Karin Härmat
Digitaalne innovatsioon kasvab ja modernne ühiskond muutub üha tehnoloogiakesksemaks ning see põhimõtteline muutus hägustab piire füüsilise ja digitaalse maailma vahel. 5G muudab ühiskonnas põhjapanevalt telekommunikatsiooni rolli, võimaldades majanduslikku kasvu ja jätkuvat digitaliseerimist hüperühendatud ühiskonnas, kus tekivad ühendatud kogukonnad nii inimestele kui ka asjadele.
Eestist on kujunenud üks Euroopa digituleviku eestvedaja, kelle eesmärgiks on ehitada uut digitaalset riiki. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit sõnastas 2018. aastal visiooni „Nutikas Eesti“, kuidas 2030. aastaks saab julgete muutustega luua paremad võimalused kõigile Eesti inimestele. See visioon toetub kolmele sambale:
1. nutikas ja julge majandus;
2. nutikas rahvas;
3. nutikas ja visiooniga riik.
Selleks, et nutika Eesti visiooni saavutada, pole juhtmevaba ühendus vaid valik, see on hädavajalik samm. Niisiis on 5G tehnoloogia uurimisel ja arendusel selle visiooni valguses strateegiline fookus.
Ericsson Eesti kliendisuhete juhi Urmas Ruuto hinnangul toob 5G inimeste igapäevaellu muutuse näiteks HD kvaliteedis telepildi viimisega nendeni, kes vaatavad hetkel kehvema resolutsiooniga telepilti üle 4G. Ericssonis on esimesi 5G kasutusvaldkondi olnud FWA (fixed wireless access), millega pakutakse kiiret andmesidet kodudele ja ettevõtetele, kellel selleks enne võimalus puudus. Selles vallas on palju katsetusi tehtud kaugjuhitavate masinatega, kus näiteks soovitakse inimesed ohtlikust töökeskkonnast eemale viia.
„Usume, et tänu 5G-le saab uue hoo tööstuse digitaliseerimine, mis muudab paljud protsessid tõhusamaks ning tänu sellele suureneb ettevõtete konkurentsivõime. Samuti saavad ettevõtted ja organisatsioonid, kes tegelevad asjade interneti ja kriitilise andmesidega, pakkuda uusi teenuseid ja tooteid,“ tegi Ruuto ülevaate. Ta ütles veel, et kui 5Gst edasi vaadata, siis näiteks tegeleb Oulu Ülikool juba järgmise mobiilsidepõlvkonnaga. „Mulle on jäänud mulje, et kui 5G on keskendunud asjade internetile, siis järgmiseks tõstetakse fookusesse inimene, tema vajadused, tervis jne. Märksõnadeks on siin kindlasti ka masinõpe ja tehisintellekt,“ märkis Urmas Ruuto.
Tehnikaülikoolis tegeleb 5G uuringutega Thomas Johann Seebecki (TJS) elektroonikainstituudis professor Muhammad Mahtab Alam, kelle sõnul on 5G paindlik ja kergelt seadistatav tehnoloogia, mis eelkõige võimaldab senisest kuni 20 korda kiiremat andmeedastuse kiirust ja 10 korda väiksemat raadioside latentsust (viidet side loomisel). „See tähendab, et 5G võimaldab veelgi laiemat asjade interneti tehnoloogia levikut, kus mitmed sajad masinad või seadmed omavahel suhtlevad,“ selgitas Alam.
Professor Alam juhib TalTechis uurimisgruppi, mille teadus- ja arendustöö (H2020 COEL ERA-Chair ja NATO-SPS) fookuses on efektiivne raadioressursi kasutus, interferentsi (raadiolainete liitumise) haldus või kuidas tagada 5G süsteemide madal latentsus ja kõrge usaldusväärsus. Peamiselt kuuluvad need probleemid tööstuse digitaliseerimise, automatiseerimise ja targa transpordi või tervishoiu valdkonda.
Hiljutiste uuringute jaoks on elektroonikainstituudi teadlased ja tudengid teinud tihedat koostööd Telia Eesti ASiga. Praeguseks on loodud 5G-IoT testplatvorm, kus saab piloteerida ja katsetada teoreetiliste ja rakenduslike uuringute tulemusi. Arvestades asjade interneti rakenduste üha paisuvat valdkonda, on testplatvorm suurepäraseks võimaluseks idufirmadele või ettevõtetele toodete ja teenuste reaalajas katsetamiseks ning tagasiside saamiseks nii tööstuselt kui ka teadlastelt.
„Põhimõtteliselt on 5G teadus- ja arendustegevuste kõrval lahutamatuks osaks kõikidele TalTechi targa linnaku projektidele ja fookusteemadele. 5G tehnoloogia on n-ö katustehnoloogiaks TJS elektroonikainstituudi ja teiste teaduskondade uurimisgruppide töös, nagu iseauto või digitaalsed kaksikud,“ rääkis Muhammad Mahtab Alam, lisades, et vaid koostöös ja teadmisi jagades on võimalik ellu viia digitaliseeritud Eesti ja terve maailma visiooni. ■
Milles seisneb peamine erinevus 3G, 4G ja 5G vahel?
Vastab Urmas Ruuto, Ericsson Eesti AS:
Iga uus mobiilside põlvkond on edasiarendus eelnevast ning kui 2G oli suunatud kõnesidele, siis 3G võrgud tegid võimalikuks andmeside. 4G puhul kasutatakse tihti ka mõistet LTE (Long Term Evolution), mille all peetakse silmas ennekõike andmeside edasiarendust. Kiirused tõusid oluliselt ning võrgu arhitektuurist kaotati n-ö eraldiseisev kõneside osa.
Alates 4Gst on tegu puhtalt IP-põhiste andmesidevõrkudega ning kuna paralleelselt peavad jooksma mitmed eri „tähtsusega“ teenused, siis nende teenuste tähtsuse järjekorda seadmine on alates neljandast põlvkonnast olulisel kohal. 5Gga soovitakse veelgi tõsta mobiilsidevõrkude läbilaskevõimet ning vähendada koos sellega võrgus tekkivat hilistumist. Nimetatutest just viimane on see, mis on väga oluline mõnede kriitiliselt tähtsate teenuste võimaldamiseks (näiteks robotite / isesõitvate autode / droonide jne kaugjuhtimine). Viimase põlvkonna võrk peab võimaldama ka andmesidemahuka asjade interneti ellujõudmise.
