Ajalehe esimeses numbris, mille vastutav toimetaja oli A. Sivadi (kas hea lugeja teab ka eesnime?), kutsuti tähistama saabuvat töörahva püha 1. maid.

Ajaleht ilmus esialgu kaheleheküljelisena ja neli korda kuus. Trükiti seda trükikojas Ühiselu suurte lehtede vabal ajal – nii valmis järjekordne number öösiti kella ühe-kahe paiku.

■  ■  ■

Väljaandjate täpsed nimetused ja vastutavad toimetajad küll vahetusid, kuid siht ja suund jäid samaks. Aastaid ilmus lisaks eestikeelsele väljaandele ka venekeelne Таллинский политехник.

A. Sivadi järel olid vastutavate või lihtsalt toimetajatena tegevad R. Mikenberg (kas hea lugeja teab ka eesnime?), Georgi Oserov, Herbert-Armin Lebbin. Aastast 1955 asus aga juba ametisse toimetuse kolleegium.

■  ■  ■

Esimestes numbrites hakkas ilmuma rubriik „Meie eesrindlasi“, kus 14. mail 1949 tutvustati õppejõude Karl Tihast ja Armas Luiget, üliõpilasi Ludmilla Vooglat ja Romeo Partsi. Edaspidi kajastati ka õnnestunud lavastust TPI näiteringilt (Aleksei Arbuzovi „Kohtumine noorusega“), kevadist eksamisessiooni ja selle tulemusi, lahtiste uste päevi jm teemasid.

10. juuli lehes sooviti üliõpilastele ja õppejõududele head suvepuhkust, seda ootusega, et uuel õppeaastal kajastatakse ajalehes suvemuljeid, reisimärkmeid, vesteid, avaldatakse huvitavaid pilte jm. Järgnevatel aastatel ilmus ka hulk kirjutisi üliõpilaste tööstuspraktikast, osalemisest spordivõistlustel, üliõpilaste teadusliku ühingu üritustest, luulevõistlusest, isetegevusest, naiseesrindlastest ja muust.

■  ■  ■

1950. aastatel toimetajana töötanud Armin Lebbin on meenutanud, et ajalehel kirjutajaist puudust ei olnud, kaastööd saatsid nii õppejõud kui üliõpilased. Hea karikaturist oli keemia-mäeteaduskonna üliõpilane Avo Mändmets, kirjutiste alt võis leida üliõpilase, hilisema kirjaniku Vladimir Beekmani, aga ka autoteede kateedri juhataja Richard Ambrose nime. Luuletusi ilmutas ehitus-mehaanikateaduskonna õppejõud, laulutekstide autorina tuntuks saanud Otto Roots.

■  ■  ■

1960. aastatel muutus aktuaalseks uue peahoone ehitamine Mustamäele. 1961. aasta lõpul valmis uue ühiselamu 1. sektsioon, 1962. aasta algul alustati uue peahoone õppekorpuste vundamentide ehitamist.
Pidulik nurgakivi panek toimus 23. mail 1962. Seda kõike kajastati lehe veergudel, info allikaks haldusprorektor Harri Eesma. Staadioni ehitamisest andis ülevaateid omaaegne tulihingeline kergejõustiklane Ruudi Toomsalu kehalise kasvatuse ja spordi kateedrist. 1965. aastal kirjutati Glehni lossi taastamise algusest TPI Akadeemilise Meeskoori eestvõttel.

Lehe toimetajaks ja vastutavaks toimetajaks oli 1960. aastatel Vello Kalpus.

■  ■  ■

1972. aasta maikuu lehest võib lugeda, et ajalehe juures tegutseb ka Pressiklubi, mille presidentideks näiteks ajakirjanik ja kirjanik Hille Karm ning ajakirjanik, riigimees, teadlane ja ärijuht Raivo Linnas. Klubis lõid kaasa ka Enno ja Tiina Tammer.

1974. aasta tähistas Tallinna Polütehnik 25. ilmumisaastat. Sel puhul ilmusid 26. aprilli ajalehes kirjutised rektor Agu Aarnalt, aga ka endistelt toimetajatelt ja toimetuse töötajatelt ning tollastelt tudengitelt Neeme Vellendilt ja Kaupo Pollisinskilt.

1970. aastatest oli lehelugude autoriks ka Olavi Pihlamägi, kelle mitmekülgne seos väljaandega kestab pikki aastaid. Toimetajate hulka ilmub aga rahvusvahelise õiguse asjatundja, ülikooli dotsent Gabriel Hazak.

1978. aasta 22. juuni ajalehest leiab prorektor Boris Tamme pöördumise TPI lõpetajate poole ning lõpetajate nimekirjad teaduskondade ja erialade kaupa. Sealtpeale ilmuvad lõpetajate nimekirjad lehes või ajakirjas igal aastal. Rohkelt avaldati ka elupõlise piltniku Sven Arbeti fotosid, vahel ka terveid reportaaže.

■  ■  ■

Suured muutused ühiskonnas tõid kaasa selle, et ülikool võttis taas kasutusele Tallinna Tehnikaülikooli nime ja ka ajaleht hakkas kandma nime Tehnikaülikool, seda aastatel 1989–2000. Esimene selle nimega ajaleht nägi trükivalgust 8. septembril 1989. Esimestel aastatel töötas toimetajana Ulli Sats, seejärel Urmi Reinde.

4. september 2000 tähistas taas pika tava uut algust: sellest päevast kuni detsembrini 2015 ilmus ajaleht Mente et Manu nime all. Vastutava väljaandja tiitlit kandis toona Olavi Pihlamägi, toimetaja (edaspidi ka peatoimetaja ja tegevtoimetaja) oli Mart Ummelas. Aprillist 2013 sai toimetajaks Tiia Penjam, kes oli seni töötanud Õpetajate Lehe peatoimetajana.

■  ■  ■

Seni viimane etapp ülikooli ajalehe arenguloos on ajakirjaks kasvanud Mente et Manu, mis ilmub aastast 2016. Alates maist 2017 on selle peatoimetaja Mari Öö Sarv. Ajakirja loetakse usinalt ka ülikoolis, kuid suurem osa tiraažist saadetakse majast välja – ettevõtetesse ja tööstusorganisatsioonidesse ning partneritele (üli)koolides, (haridus)asutustes ja piiri taga. „Neli korda aastas ilmuv ajakiri ei võistle 21. sajandil uudiste kiiruses. Seevastu persoonilugudeks, pikkade artiklite jaoks teadusteemadel, arengutest ülikoolis või tudengite tegemistest on see parim koht,“ märgib Mari Öö ja lisab: „Koos toimetuskolleegiumiga otsime ajakirja kaante vahele oma väliste lugejate jaoks just selliseid lugusid, mida on huvitav lugeda ka mitu kuud või aastat pärast ilmumist.“

Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.