Teadusartikli tulemused pakuvad uusi teadmisi munasarja toimise ja folliikulite vahelise molekulaarse signaliseerimise kohta, mis võib hiljem mõjutada nende viljakust.

Nimelt avastas rahvusvaheline uurimisrühm, kuhu kuulusid ka TalTechi teadlased, teiste seas aasta noorteadlaseks valitud kaasprofessor Agne Velthut-Meikas ja 2021. aastal doktorikraadi kaitsnud Ilmatar Rooda, noorte vähipatsientide viljakuse säilitamise võimalusi uurides ootamatult uut tüüpi folliikulid. Tegemist on nn tugifolliikulitega, mis ei arenda eluvõimelisi munarakke, aga mängivad olulist rolli teiste folliikulite toetamisel ja võivad just seepärast muuta arusaamu viljakuse säilitamisest.

Folliikulid on munasarja struktuurid, milles küpseb munarakk. Küpsemise protsessi toetavad folliikuli tugirakud ehk granuloosarakud. Kokku analüüsiti 120 üksikut folliikulit, mis pärinesid mitmetelt doonoritelt. Autorid leidsid esmakordselt, et mitte kõik folliikulid ei sisalda metaboolselt aktiivset munarakku, samal ajal kui granuloosarakud toimisid ootuspäraselt.

Velthut-Meikas nentis, et umbes kolmandikus uuritud folliikulitest, nn „tugifolliikulites“, ei avaldunud munarakule iseloomulikud geenid üldse, kuigi granuloosarakud toimisid normaalselt. „Samas ei olnud mikroskoobi abil võimalik eristada folliikuleid, mis sisaldasid aktiivset või passiivset munarakku.“ Selle tulemusega seadsid autorid hüpoteesi, mille järgi umbes kolmandik naise munasarja folliikulitest osaleb ülejäänud 2/3 folliikulite küpsemise regulatsioonis. See teadmine võib oluliselt muuta meetodeid, kuidas hinnatakse naise viljakust tema reproduktiivses eas ning ka kehavälise viljastamise eel kasutatavaid munasarja stimuleerimise võimalusi.

Artikkel valmis mitme rahvusvahelise teadusasutuse koostöös. Näiteks ei ole Eestis praegu veel võimalik kutsuda uuringusse munasarjadoonoreid, samal ajal kui täiskasvanute ja laste kudede biopangad on olemas vastavalt Karolinska Instituudis Rootsis ja Helsingi Ülikooli juures Soomes. Tallinna Tehnikaülikooli teadlased panustasid töösse kudede käitlemise, RNA sekveneerimisandmete genereerimise ja analüüsiga, tulemuste valideerimise ning töö kirjutamisega.