Eesti Vabariigi aastapäeva eel tunnustati Tallinna Tehnikaülikooli parimaid. Aasta parima teadusartikli tiitel anti välja kolmes teadusvaldkonnas, kokku neljale artiklile.
Loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonna aasta teadusartiklis kirjeldatakse uudset sensorit SARS-Cov-2 antigeeni tuvastamiseks, mis põhineb kaasaskantava elektrokeemilise sensorplatvormiga integreeritud molekulaarselt jäljendatud polümeeri ehk MIP retseptoril. MIP-d on perspektiivikad sensormaterjalid odavate ja töökindlate sensorite valmistamisel meditsiiniliseks diagnostikaks, sest neil on hea keemiline ja termiline stabiilsus, lihtne valmistamise tehnoloogia, omaduste reprodutseeritavus, korduvkasutuse võimalus ning automatiseeritavus.
Kaasaskantava MIP-põhise sensori ühendamine vastava rakendusega varustatud nutiseadmega võimaldab COVID-19 kiir- ja kaugdiagnostikat, mis lihtsustab oluliselt haiguste eeldiagnoosimist või seisundi jooksvat hindamist. Lisaks on MIP metoodika kohandatav põhimõtteliselt iga patogeeni tuvastamiseks ja selle arendamine aitaks kaasa valmisolekule uute pandeemiate korral.
Artikli tulemuste põhjal on esitatud rahvusvaheline patenditaotlus.
Artikkel „Development of a portable MIP-based electrochemical sensor for detection of SARS-CoV-2 antigen“ ilmus ELSEVIER SCIENCE SA teadusajakirjas “Biosensors and Bioelectronics”, kus avaldatakse tipptasemel artikleid.
Teadusartikli autorid: Anna Kidakov, Roman Boroznjak, Jekaterina Reut, professor Andres Öpik, Vitali Sõritski.
Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas tunnustatakse kahe parima teadusartikli autoreid.
Esimeses artiklis kirjeldatakse uudset ja praktiliselt rakendatavat optimeeritud meetodit raskesti lagundatavate vee saasteainete oksüdeerimiseks.
Tegemist on koroona impulsselektrilahenduse (KIEL) tehnoloogia välja töötamisega, mis on suunatud süvaoksüdatsioonitehnoloogia vahetutele praktilistele rakendustele ning teadustöö uudsust suurendab antud meetodi kombineerimine välisoksüdantide lisamisega.
Uuringu eesmärgiks oli KIEL protsessi optimeerimine sõltuvalt protsessi parameetritest – saasteainete kontsentratsioonist, pH-st, gaas-vedeliku kontaktpinna suurusest ja välisoksüdanti kontsentratsioonist. Artiklis pakutud lahendused omavad head perspektiivi KIEL-i laialdasemaks rakendamiseks ja neil on selge potentsiaal elukeskkonna saaste vähendamisele.
Artikkel „Effects of persulfate and hydrogen peroxide on oxidation of oxalate by pulsed corona discharge“ on avaldatud kõrge tasemega teadusväljaandes Chemical Engineering Journal.
Teadusartikli autorid: Priit Tikker, Niina Dulova, professor Sergei Preis.
Tehnika ja tehnoloogia valdkonna teadusartikli „Energy cascade connection of a low-temperature district heating network to the return line of a high-temperature district heating Network“ aluseks olevas uuringus arendati välja meetod uute või rekonstrueeritud hoonegruppide ühendamiseks olemasoleva kaugküttevõrguga nii, et vähenevad kaugküttevõrgu soojuskaod ja tõuseb koostootmisjaamade ja katlamajade suitsugaaside kondensaatori efektiivsus.
Rakendusel on potentsiaalselt oluline roll hoonefondi energiatõhususe parandamisel ning pakutud lahendust saab rakendada kõikidele suurtele võrkudele Eestis ja paljudes Euroopa linnades.
See aitab dekarboniseerida kaugkütte sektorit ja suurendada võrkude energiatõhusust, samuti järkjärgulist kaugkütte võrkude üleminekut 4. põlvkonnale.
Teadusartikkel on ilmunud tipptaseme teadusajakirjas Energy.
Teadusartikli autorid: Anna Volkova, Igor Krupenski, Aleksandr Ledvanov, Aleksandr Hlebnikov, Kertu Lepiksaar, Eduard Latõšov, Vladislav Mašatin.
Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna aasta teadusartiklis uuritakse globaalselt äärmiselt aktuaalset teemat - COVID-19 ohjamise ja seirega seotud tehnoloogiate sotsiaalmateriaalseid aspekte.
Lähemalt käsitletakse nelja digitaalset tehnoloogiat, mida riigiasutused on pea kogu maailmas viirusetõrjemeetmetena kasutusele võtnud: infrapuna temperatuuriandurid; IKT-põhised seire- ja kontaktide jälgimise süsteemid; bioinformaatilised tööriistad ja rakendused laboratoorseteks testideks; ja elektrooniline massimeedia.
Riigiasutustele antakse praktilisi soovitusi, kuidas tugineda pandeemia tõrjes digitehnoloogia kasutuselevõtule.
Artikkel “Not everything is as it seems: Digital technology affordance, pandemic control, and the mediating role of sociomaterial arrangements” ilmus ajakirjas Government Information Quarterly ja on pälvinud laialdast teadusringkondade, ekspertide ja rahvusvaheliste organisatsioonide (WHO) huvi ning tunnustamist.
Teadusartikli autor: professor Luca Mora