Tehnikaülikooli aasta programmijuhid 2025 on:

Külli Taro, õppekava “Avaliku sektori juhtimine ja innovatsioon” programmijuht

Külli juhitud programm on saavutanud EAPAA rahvusvahelise akrediteeringu ning tugeva üliõpilaste huvi ja konkurentsi vastuvõtul. Uuendused, nagu mikrokraadid ja hübriidõpe, tehisaru sihipärane kasutamine, lõpueksami võimalus ning erinevad õppeviisid ühendavad tipptasemel akadeemilise kvaliteedi ja praktilise väärtuse. 
Üliõpilaste hinnangul on Külli hästi avatud ja toetav, tal on alati aega üliõpilaste jaoks ja ta oskab päriselu kogemusi õpingutega siduda. Magistriprogrammi üliõpilased on tihti juba kogenud praktikud ning programmi arendamisel võrdväärsed partnerid. Klassiruumis toimuvad arutelud ja sünergia värskelt ülikooli lõpetanud tudengite, valdkonnas pikaajalise töökogemusega õppijate ning täiesti teises valdkonnas töötavate üliõpilaste vahel inspireerivad ka õppejõude, kes on väga motiveeritud selliseid gruppe õpetama.
Külli on erinevates juhi ametites järginud lihtsat printsiipi – tee koostööd oma ala parimate inimestega, ära sega ega koorma neid asjatult, vajadusel toeta ja julgusta. Koostöös programminõukojaga on Külli viimastel aastatel sisse viinud hulga sisulisi ja korralduslikke muudatusi. Muuhulgas arendati Statistikaameti peadirektorist programminõukoja esimehega välja täiesti uus andmeteemaline kursus, kus Statistikaameti töötaja on ka üks õppejõududest.
Külli avalikud esinemised ja kirjutised toetavad läbimõeldud poliitikate kujundamist, avaliku sektori eetika tugevdamist ning kriitiliste ühiskondlike teemade selget arutelu, näidates tema pühendumust demokraatia, hea valitsemise ja avaliku sektori vastutuse edendamisele.

Oliver Järvik, õppekava “Keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia” programmijuht

Oliver on programmijuhina saavutanud silmapaistvaid tulemusi õppekava arendamisel ning kvaliteedi ja nähtavuse tõstmisel. Nominaalajaga lõpetajate osakaal ulatub käesoleval õppeaastal potentsiaalselt ligi 90%-ni. Õppekava lõpetajad jätkavad edukalt õpinguid magistriõppes või asuvad erialasele tööle.
Õppekava arendamisel tugineb Oliver järjepidevalt ülikooli kvaliteedisüsteemile ning teeb tihedat sisulist koostööd erinevate huvigruppidega. Ta on loonud toimiva süstemaatilise koostöö valdkonna ettevõtetega (nt Filter AS, Enefit Power AS, HeatConsult OÜ, Fibenol OÜ), kaasates neid külalisloengutesse, projektõppesse ja juhtumiuuringutesse. Ettevõtete ja vilistlaste otsene osalus toetab õppekava praktilisust ja vastavust tööturu vajadustele.
Oliveri juhtimisstiili iseloomustab avatud suhtlus ja kolleegide kaasamine. Doktorikraadiga õppejõudude kasvanud osakaal ning sihipärased koolitused ja digilahenduste rakendamine on tõstnud õppetöö kvaliteeti. Oluline arengusamm on olnud projektõppe juurutamine ning uue arvutiklassi loomine, mis toetab nii õpet kui ka lõputööde juhendamist.
Õppekava arendamisel pöörab Oliver Järvik suurt tähelepanu õppijakesksele juhtimisele, tudengite kaasamisele ja regulaarsele tagasisidele. Üliõpilaste hinnangud programmijuhile on järjepidevalt väga positiivsed.

Kristi Timmo, õppekava “Rohelised energiatehnoloogiad” programmijuht

Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inspireeriv programmijuht on arendanud õppekava järjepidevalt ja eesmärgipäraselt, tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli kvaliteedisüsteemile, tulemusindikaatoritele ning tagasisidele. Programmijuhina tegutseb ta eestvedaja ja ühendajana, sidudes üliõpilaste, õppejõudude, vilistlaste, tööandjate ja ülikooli ootused tugevaks ja toimivaks õppekavaks. Õppekava ja õpetamise kõrget kvaliteeti kinnitavad ka väga kõrged rahulolunäitajad.
Õppekava arendamisel teeb Kristi tihedat koostööd õppejõudude ja tudengitega, väärtustades avatud suhtlust ja õppijakeskset juhtimist. Tudengite ja tööandjate tagasiside põhjal on mitmeid õppeaineid sisuliselt uuendatud, säilitades kontaktõppe ja arutelupõhise õppe keskse rolli. Kristi peab oluliseks tugeva kogukonnatunde kujundamist, magistriõppega lõimitud mikrokraadikava rikastab õpikogemust eri taustaga õppijate koostöö kaudu.
Vilistlaste ja tööandjate kaasamine on süsteemne ja sisuline, hõlmates nii õppekava tutvustamist ja tagasisidet kui ka õppekäike ja vahetut suhtlust ettevõtete esindajatega. 2025. aastal panustas ta aktiivselt ka õppekava nähtavuse suurendamisse. Olulise tulemusena jätkas 11 lõpetajast 4 õpinguid doktorantuuris, mis kinnitab õppekava olulisust akadeemilise järelkasvu kujundamisel.

Irene Lill, õppekava “Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine” programmijuht

Irene Lill on järjepidevalt ja tulemuslikult arendanud õppekava, tuginedes ülikooli kvaliteedisüsteemile, õppeainete tagasisidele ning õpitulemuste analüüsile. Õppekava on aastaid kuulunud vastuvõtunäitajate poolest ülikooli esikolmikusse. 
Olulise arendusotsusena töötas Irene välja kaks uut peaeriala: digiehitus ning piirdetarindite projekteerimine, mis avatakse vastuvõtuks alates 2026. aastast. Tegemist oli põhjaliku ja ajamahuka arendusprotsessiga, mis lähtus ehitusturu muutuvatest vajadustest ning suurendab lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.
Õppekava arendamisel teeb Irene Lill järjepidevat sisukat koostööd tööandjate, õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlastega ning õppekava programminõukojaga. Ehitusvaldkonna praktikud on aktiivselt kaasatud nii õppetöösse kui ka õppeainete arendamisse, õppetööd rikastavad ekskursioonid ehitusobjektidele ja ettevõtetesse ning lõputööd on tihedalt seotud reaalsete projektide ja probleemidega. Heaks näiteks on Digitaalehituse Tulevikutegija 2025 tunnustuse pälvinud magistritöö, mis kinnitab õppekava tugevat rakenduslikku ja innovatiivset suunitlust.
Aasta programmijuhi tunnustused anti üle vabariigi aastapäevale pühendatud akadeemilisel aktusel 27. veebruaril.