Tehnikaülikooli Vilistlaskogu liige Arvo Oorn sõnas: „Leho Kuusk ja ABB Eesti on aktiivselt osalenud õppekavade nõukogudes ja ka uute loengusarjade organiseerimisel ning korraldanud üliõpilaste praktikaid ABB-s. Tema osalemisel annab ABB Eesti igal aastal välja tuhandete eurode väärtuses stipendiume tublidele ja innukatele inseneriüliõpilastele. Ka on tema initsiatiivil saanud tuge sellised üliõpilasprojektid nagu tudengivormel ja Iseauto. Lehol on tõesti väga südamel noorte inseneride saatus, see tugev sisemine motivatsioon on viinud niivõrd mitmekülgsele ja innukale koostööle oma alma materiga.“

Arvo Oorn lisas: „Minu esimene kokkupuude Lehoga oli siis, kui ta oli veel tudeng. Juba siis eristus ta oma õpperühmas huvi poolest õpetatavasse. Eks selleks andis aluse ka juba varasem huvi kõikvõimalike elektroonikaskeemide koostamise ja häälestamise vastu. Keskkooli ajal käis ta ka erinevatel kooliolümpiaadidel ja sai sealt auhinnalisi kohti.“

Oorn luges talle kunagi kursust Boole`i algebra rakendamisest loogikaskeemide koostamisel: „Vaevalt see tal enam otsest rakendust leiab. Pigem loodan, et see andis talle oskuse näha optimaalseid seoseid süsteemide sisend- ja väljundolekute vahel ja rakendada seda oma igapäevatöös. Ise on Leho korduvalt kinnitanud, et üks edu võtmetest on järjepidev õppimine ja enese täiendamine.“

Kunagi iseloomustas professor Endel Risthein Leho Kuuse diplomitööd sõnadega: “… lahendas eeskujulikult ettevõtte ABB poolt talle püstitatud uurimustöö ülesande, mis seisnes väga segavate häirete mõju kõrvaldamises katsetatavate elektrimootorite pöördemomendi mõõtmisel ja esitas sedavõrd kõrgel tasemel koostatud ja vormistatud diplomitöö, mis vastab pigem uurimusliku magistritöö tasemele.“

Pärast inseneridiplomi saamist astus magistrantuuri tollasest õpperühmast vaid kaks lõpetajat. ABB-st saadud teemaga lõpetas Leho magistriõpingud energiatehnika õppesuuna tehnikamagistri kraadiga.

Hiljuti on Leho Kuusk Äripäevas kinnitanud järelkasvu eest hoolitsemise tähtsust: „Oluline on inseneeria tutvustamine ja tähtsustamine nii noorte hulgas kui ka ühiskonnas laiemalt. Mitte ainult sellepärast, et meie tootearenduses ja tootmises on inseneridel oluline roll, vaid sellegipärast, et ka meie koostööpartnerid vajavad insenere, et edukad olla.“

Kuusk soovitab noortel õppida kõike, mis on seotud inseneeriaga, on see tootearendus või materjaliõpe, elektrivaldkond või projekteerimine. Need on kõik olulised teadmised, mida vajavad tööstusettevõtted praegu ja tulevikus. Ta toob välja, et IT on tänapäeval nagu teine kirja- või lugemisoskus, mida muu eriala kõrvalt omandada võiks.

Aasta vilistlase tiitel kuulutati välja Tallinna Tehnikaülikooli 104. sünnipäeval 16. septembril. Tallinna Tehnikaülikooli Vilistlaskogu on aasta vilistlase tiitli andnud kokku 27-le silmapaistvale vilistlasele.

Tehnikaülikooli aasta vilistlaseks valitakse inimesi, kes on edendanud Eestit hariduse, teaduse, tehnika, majanduse või kultuuri vallas või kellel on silmapaistvad teened ülikooli ees.