Päeva täitsid rohked töötoad, nt Tund kriminalistikalaboris, Võluvad indikaatorid loodusest, DNA eraldamine puuviljast, aga ka Elu modelleerimine. Sisukaks info jagamise vormiks kujunesid ka koolinoorte ja tudengite omavahelised vestlused, mis kasvasid mõnest tervitusrepliigist pikemateks aruteludeks tuleviku teemadel.

„Kuhu, teie lähete, tüdrukud?“ pärisid tudengid kahelt 11. klassi õpilaselt. „Tuumaenergiasse!“ kostsid nood entusiastlikult. „Miks just sinna?“ tunti huvi. „Ega me seda esimesena ei valinudki,“ vastasid neiud. „Lihtsalt paljud teised rühmad olid juba täitunud.“

Samas olid ka töötuppa Tuumaenergia võimalused Eestis siirdunud vägagi optimistlikud. „Kõik siin tundub huvitav!“ leidsid nad.

Füüsika ei pea olema keeruline!

Looduste päeva tava järginud ettevõtmised katsid väga laia skaala. Nii näiteks ehitati rakendusfüüsika programmijuhi Raavo Joosepsoni käe all spektroskoopi. „Tegemist on väga lihtsa asjaga, mis näitab, et füüsika ei pea sugugi olema keeruline,“ hindas Josepson. „Aga siit algavad paljud küsimused nagu näiteks, kuidas sellised masinad töötavad, mida peab nendega töötades arvestama jne.“  

Üha enam arenev AI maailm ju lihtsana näivaid küsimusi tegelikult ei lahenda. „Kui paljud ettevõtted võtavad riski palgata töötaja, kes ei suuda mõõtevahendi või arvutiprogrammi pakutavaid tulemusi analüüsida, kes on ainult arvuti ja oma ülemuse vahendaja?“ küsib Josepson.

Loodusteaduste päevale oligi aga tulnud küllaga neid, kes tõsisemat peamurdmist ei pelga. Osa neist kogunes teadur Tanel Peetsi juhitud töötuppa Elu modelleerimine. „Tegin ettekande diferentsiaalvõrranditest ja nende lahenditest,“ selgitas Peets. Täpsemalt: selleks, et bioloogilisi protsesse modelleerida, on vaja modelleerida muutust, mis omakorda tähendab diferentsiaalvõrrandite kasutamist. „Alustasime jäneste populatsiooni kasvust ja lihtsast mudelist, kuidas armastus Romeo ja Julia vahel muutub,“ lausus Peets. „Seejärel vaatasime,  kuidas modelleeritakse närviimpulssi levikut.“ Tuleb veel lisada, et auditoorium oli kuulajaid täis ja publik võttis ettekande hästi vastu.

Vikerkaar ja laborivalged riided

Hoopis teine meeleolu valitses töötoas Võluvad indikaatorid loodusest, mida juhtis dotsent Marina Kudrjašova ja kus osalejaid kandsid laborile iseloomulikult valgeid rõivaid. „Pakkusime tulevastele tudengitele iseseisva tööna värvirikkaid katseid,“ kõneles Kudrjašova.

Lähtuti looduslikutest ainetest (punane viinamari, metsmustikad, punane kapsas, millest olid tehtud vesiekstraktid) ja lihtsatest värvitutest reaktiividest eesmärgiga tekitada katseklaasides lahuste vikerkaar. „Seda tüüpi katset võib julgelt ka kodus sõpradele näidata,“ kinnitas Kudrjašova.

Gümnasistidele räägiti ka tehtud katsete keemilistest alustest ja seostest, näidati ühendite struktuure, selgitati katsete tingimuste mõju lõpptulemusele. Kõik see tundus isegi nii huvitav, et üks Tallinna XXI kooli abiturient tuli samasse töötuppa veel teisekski korraks, et kõik veelkord mõtestatult läbi proovida.

Aga kas nö valge töörõivas praeguse põlvkonna noori ei häirinud? „Kõikidel, kes tulevad meie ülikooli katseid tegema, peab kohe algust tekkima laborikeskkonna tunne, kus töö käib teatud reeglite järgi, seda nii ohutuse kui ka ja mugavuse seisukohalt,“ selgitab dotsent Marina Kudrjašova. „Minu meelest aitavad laborivalged riided koolilastel end ka loodusteaduskonna tudengi kingades kiiremini ja paremini ära tunda.“

Tudengid usuvad oma valikutesse

Hulga huvilisi kogus aga ka ettevõtmine, kus erialasid tutvustati tudengite silmade läbi. „Kõige tähtsamana rõhutasin, et Eestis on ainult üks tehnikaülikool - TalTech - kus saab tegutseda nii mõistuse kui ka käega, pakkuda välja innovaatilisi insenertehnilisi lahendusi ja panna õpitu rakenduslikult praktikasse,“ ütles TalTechi maapõueressursside eriala magistrant ja tudengiaktivist Henri Olavi Suomalainen.

Samuti tõi Suomalainen välja loodusteaduste üldise olulisuse igapäevaelus. „On ülioluline mõista, kuidas toimivad Maa erinevad süsteemid, kuidas saame füüsikalisi protsesse enda kasuks rakendada, kuidas toimib meie elu geenitehnoloogia molekulaarsel tasemel, aga ka seda, millest koosneb meie igapäevane toit,“ kõneles ta.

Rahule jäid tänavuse loodusteaduste päevaga aga kõik. „Iga aastaga on meie üritus aina paremaks läinud,“ hindas keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor Pirjo Spuul. „On äärmiselt tore näha nii palju loodusteaduste vastu huvi tundvaid noori.“

Spuuli sõnul annab ligi 30 erineva töötoaga päev kooliõpilastele väga hea ülevaate, millega Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonnas tegeletakse, millised on õppe põhisuunad.

„Tulevasele tudengile ütlen aga, et loodusteaduskonnast saab kaasa kriitilise mõtlemise ning probleemide lahendamise oskuse, võimaluse panustada uute tehnoloogiate arengusse, olla osa innovatsiooni sünnist.“

Loodusteaduskond tänab kõiki osalejaid ja läbiviijaid!

Pildigalerii on saadaval SIIN.