TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL

Site logo

Me kõik tunneme kedagi, kes tunneb mõnda Airet, keda statistikaameti andmetel on Eestis kokku 712. Kui enim selle nimega daame elab Võru-, Saare- ja Läänemaal, siis Eestis tegutseb ka üks suurtähtedega AIRE – tehisintellekti- ja robootikakeskus.

sketš laoruumidest

Krõõt Nõges | Foto: Juhan Ernitsa illustratsioon

Selle AIRE eesmärk on aidata Eesti tööstusettevõtetel suurendada konkurentsivõimet nii kodusel Maarjamaal kui ka välisturgudel. AIRE seob kokku teadlased ja eksperdid Eesti ülikoolidest, riigiasutustest ja teadusparkidest ning ehkki keskusel on vanust vaid loetud kuud, on juba nii mõndagi ette näidata.

Valdek leidis AIRE

Näiteks AS Valdek, mis tegeleb lehtmetallist toodete valmistamisega, leidis tee AIRE juurde tänu ettevõttes töötava Ivar Vipperi magistritööle tehisnägemise lahendustest. Nüüd on TalTechi tarkvarateaduse instituudi teadlased Juhan Ernits, Gert Kanter ja Vahur Kotkas partneriks Valdeku tippspetsialistidele, et koos luua targa lao demoprojekt.

See on jälgimissüsteem, mis seirab erinevates tootmisfaasides olevate toodete ja komponentide asukohta ettevõtte ladustamispindadel, mida on kokku ligi 500 m². Süsteem kasutab olemasolevaid turvakaameraid, mis suudavad jälgida nii kahveltõstukite kui ka -kärude liikumist.

TalTechi teadlased tegelevad süsteemi toimimiseks vajaliku kaardi loomise automatiseerimise ning aluste liikumise tuvastamise algoritmide täiustamise ja sobitamisega ettevõtte töösse. Demoprojekti lõppsihiks on digitaalse kaksiku loomine, mille abil saab keerulisi ja raskekaalulisi seadmeid liigutamata välja selgitada, kuidas ja kus peaksid tegema tööd inimesed ja robotid. Eriti asjakohane on see siis, kui on vaja tootmist ümber korraldada.

IT-teadlase Juhan Ernitsa sõnul on sellist tüüpi ettevõtteid Eestis üsna palju ning selles peitubki peamine vastus, miks targa lao süsteem on oluline. „Valdeku ja TalTechi kogemust saavad kasutada ka teised Eesti firmad oma laohoonetes paremini opereerimiseks,“ rõhutab Ernits.

AIRE paneb roboti rahvahulkades sujuvalt liikuma

Teiseks demoprojektiks on robotite liikumise autonoomsus. Tartu Ülikooli teadlase Karl Kruusamäe juhitava rakendusliku teadustöö eesmärgiks on saada robot liikuma viisil, mis oleks ohutu nii inimesele kui ka tehisintellektiga masinale endale ja seda dünaamilises keskkonnas. Näiteks ladudes, kaubanduskeskustes, kontorites.

Robot teab, kuidas jõuda sihtpunkti, mismoodi arvestada teele juhtuvate inimeste ja teiste robotitega. Masinate ülesandeks võib olla nii transport kui ka näiteks töö giidina.

Karl Kruusamäe visioneerib roboti võimalikke rolle haigla näitel: haiglapersonali aega saab kokku hoida nii, et õde ei peaks kiirete testitulemuste saamiseks patsiendi juurest lahkuma, vaid proovi transportimiseks kasutatakse robotit. Või aitab masin haiglakülastajal leida tee parklani.

Digitaliseerida! Aga kuidas?

AIRE on tehisintellekti- ja robootikakeskus. Mida see tähendab ettevõtte vaates?

IMECC OÜ asutaja ja TalTechi professor Jüri Riives rõhutab, et robotiseerimine ei ole asi iseeneses, vaid praktiline tegevus, mis peaks tooma ettevõttele kasu. „AIRE koolitustel vaatame robotiseerimist neljas tahus. Esiteks: miks ettevõte peab robotiseerima? Teiseks: kas robotiseerimine on ettevõttele otstarbekas? Kolmandaks: kuidas ja mille abil robotiseerida ehk milline siis see robot ja kõik muu sinna juurde kuuluv peaks olema? Ja neljandaks: mida see lahendus ettevõttele tähendab, mida me mõõdame ja mida see peaks andma,“ loetleb Riives.

Koolitusel osalenud K.Met AS esindaja Anni Pea sõnul aitab töö robotiseerimine nende ettevõttes tõhustada tootmisprotsesse ning kavandada tootearendust. „Seoses tootmise laienemisega ning uude tootmishoonesse kolimisega panustan eriti AIRE-st saadud uuele informatsioonile, teadmistele, et teha meile sobiv valik uute koostöö- ja keevitusrobotite soetamiseks ning kaasamiseks toodete valmistamisel,“ märgib Pea.

AIRE mõttekaaslaste klubid

Lisaks koolitustele aitavad ettevõtjail tehismõistuse ja robootika kasutamise võimalusi leida AIRE klubid, kus mõttekaaslaste seltskonnas saab vahetada kogemusi, ideid ja unistusi. Tallinnas on see toimumas detsembri alguses, Tartus on klubi juba korra kogunenud ning seal osalesid teadlased, üliõpilased, teadusparkide ja linnavalitsuse esindajad ning ettevõtjad sellistest sektoritest nagu robootika ja IT, metallid ja mehaanika, puit, toidutööstus, pangandus.

Kõiki neid julgustas TalTechi ettevõtlusprorektor Sven Illing ja soovitas kindlasti omavahelist suhtlust jätkata, tuues näiteks Silicon Valley, kus edulood sünnivad just tänu kontaktidele, vestlustele ja võrgustikule. „AIRE üks oluline ambitsioon on aidata tööstusettevõtteid ja nende toetajatena ülikoole ja IT-firmasid õigete usteni, et leida täiendavaid rahastamisallikaid. Raha taha head ideed ei jää, aga alati ei ole lihtne osapooli kokku viia,“ rõhutas Illing.

AIRE tugevus peitubki mitmekülgsuses: praktilised koolitused ja demoprojektid ning mitteformaalsed kohtumised ja klubid aitavad langetada ratsionaalseid digiteerimisotsuseid ning toetavad ettevõtet selle arenguteel. See on teadlaste, ekspertide, tippspetsialistide ja ettevõtjate kogukond, mis loob uut teadmist ja kogemust ning on valmis seda jagama ka nendega, kes AIRE-ga liitumist kaaluvad.

AIRE pere

AIRE eestvedajaks on Tallinna Tehnikaülikool, partneriteks Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tartu Teaduspark ja Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus (IMECC). Keskuse ettevalmistamist toetab ligi poole miljoni euroga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevusi viivad üheskoos ellu Eesti ülikoolid ja teaduspargid. Koostööpartneriteks on erialaliidud, klastrid, kaubanduskoda, pangad, telekomiettevõtted, robotsüsteemide arendajad, robotite maaletoojad.

Liitumiseks võta ühendust AIRE keskusega.

Loading...