Alates 10. septembrist 2019 on võimalik Eesti Mereakadeemia (EMERA) trepihallis ette võtta omamoodi merereis läbi viimase saja aasta. Näitusel „Ajarada“ on eksponeeritud 100 fotot, mis kajastavad hetki nii meremeeste, kalurite, merendusspetsialistide ja rannarahva elust kui ka merehariduse arengutest läbi aastate 1919–2019. EMERA saab 2019. aasta oktoobris 100-aastaseks.

Tekst: Eha Mugamäe

Eesti Mereakadeemia hakkas oma 100. sünnipäevaks valmistuma juba paar aastat tagasi ning välja kuulutati ideekonkurss suure juubeli väärikaks tähistamiseks. Ühe ideena laekus alla­kirjutanu soov muuta muidu ilmetu trepikoda fotode abil hubasemaks. „Ajaraja“ lumepall oli läinud veerema.

Möödunud sügisel liitusid „Ajaraja“ ideejuhi Ehaga Kadi Kasepõld EMERA teadus- ja arenduskeskusest ja kvaliteedijuht Iivi Oskar. Kolmekesi pandi pead kokku, et mõelda välja näituse kontseptsioon. Teadvustati, et ajaloolist tõde otsima ei minda ning näitus peab saama lihtne, huvitav ja tegevustekeskne, kus kõik oleks pikemate selgitusteta arusaadav. Seda enam, et asukoht – trepikoda – ei ole paik pikkade tekstide lugemiseks.

Näituse jaoks sobivate fotode leidmine oli paras proovikivi. Leidmaks algusaastate pilte, sai palju tunde veedetud nii EMERA mälutoas kui ka Eesti Meremuuseumi lõputus pildipangas. Samuti paluti kolleegidel ja koostööpartneritel merendussektorist jagada oma parimaid palasid ning läbi ei jäänud vaatamata ka sõprade-sugulaste albumid.

Lisaks fotodele vürtsitavad näitust vanasõnad ning naljad M. Kullo kogumikust „Vesised naljad“. Ka särtsakamate mälestuste kogumiseks pöörduti lisaks kogumikule endiste ja praeguste kolleegide poole.

Üks põnevaim foto ja mälestus pärineb Mait Põllult tema reisilt Kuveiti 1970. aastatel: „Kui olime Kuveidis dokis, saabus sinna fotol olev loomaveolaev, mis tõi kaasa elus lammaste lasti Austraaliast – lambasita haisu oli terve sadam täis. Selliseid laevu tuli kohale kokku kolm, sest araablane külmutatud liha ei söönud – igal söögiajal tuli uus lammas maha lüüa.“

Selleks, et tööle-loengusse liikumine kulgeks lõbusamalt, on treppidele paigaldatud sõnad tuntud merelauludest. Nii saab igaüks oma südames viisijuppe ümiseda – muudab ju laul rinna rõõmsaks – ja kindlasti aitab see maandada võimalikku ülikoolistressi.

Ühe huvitava vahepalana saab tutvuda henseldamise traditsiooniga. Henseldamiseks kutsutakse mereristsetega kaasnevat tegevust esmakordselt ekvaatorit ületavatele meremeestele. Tegu on väga vana merekombega, mil merele toodi ohvreid, võitmaks laevadele jumalate soosingut tormis, tuulevaikuses ja muudes meresõitu takistavates olukordades. Vanasti oli henseldamise keerukas katsumus (nt kiilu alt läbi tõmbamine) ka noorte meeste mehisuskatseks. Nüüdisajal on henselduspidustus vaheldus üksluisele merereisile ning on üles ehitatud Neptuni ja tema kaaskonna külaskäigule. Mis aga selle külaskäiguga kaasneb, saab teada juba näitust külastades.

„Ajaraja“ näitusel on välja toodud ka erinevad hooned, kus on asunud praegusele akadeemiale eelnenud mereõppeasutused. Saja aasta jooksul on neidki kogunenud päris mitu.

Näituse kunstilise poole kujundamisel tuli nõu ja jõuga appi Havas Estonia.

„Ajaraja“ meeskond loodab, et näitus pakub äratundmisrõõmu igas eas vaatajale ning kuna maja tornini jäi veel vaba seinapinda, soovime, et „Ajarada“ täieneks jäädvustustega EMERA järgnevatest ja teguderohketest aastatest!

Kohtumiseni Eesti Mereakadeemias! ■