Teadusprorektor Renno Veinthal

Pidasime vajalikuks luua oma valdkonna eestvedajatest koosnevad koordinatsioonikogud, kelle ülesandeks on temaatilistes prioriteetides täpsemate tegevuste kavandamine ja sihtide seadmine. Koordinatsioonikogud koosnevad 6–10 oma valdkonna silmapaistvast asjatundjast ning tänaseks on koordinatsioonikogud endale valinud juhid, kellel võimalus allpool end ja oma nägemust pisut tutvustada.

Milles seisneb koordinatsioonikogude ülesanne täpsemalt? Kuigi need ei ole kitsalt piiritletud, on esmaseks ootuseks, et iga TA prioriteetse suuna osas suudaksime täpsemalt sõnastada arenguambitsiooni ja eesmärgina fikseerida 1–3 kõige olulisemat väljakutset nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis (vastavalt 2 a ja 7–10 a). Koordinatsioonikogu peaks olema võimeline hindama seatud ambitsioonile kohast ressursivajadust, lisaks on vaja kokku leppida mõõdikud, mille abil saame jälgida, kas ning millise kiirusega me kokkulepitud eesmärkide poole liigume.

Oluliseks koordinatsioonikogude ülesandeks on pakkuda igas temaatilises prioriteedis välja silmapaistavad tulevikuprojektid – nn lipulaevad: oma valdkonnas uuenduslikud, samas rakendusliku väljundiga.

Koordinatsioonikogudele on pandud väga suured lootused, sest seatud eesmärgid on saavutatavad vaid kõikide ühise pingutuse ja senisest paremini korraldatud koostöö kaudu. Samaaegselt koordinatsioonikogude tööga jätkame uurimisrühmade akadeemiliste võimekuste arendamist ja mõõtmist. Loodan, et 2020. aasta jaanuaris valmiv uurimisrühmade terviklik ülevaade (jätk eelmisel aastal toimunud uurimisrühmade kaardistamisele) loob koordinatsioonikogude töö jaoks vajalikud eeldused. Järgmises etapis keskenduksid koordinatsioonikogud teadus­taristu arendamise vajadustele ja EL partnerluste kava väljatöötamisele. ■

Suuna „Targad ja energiatõhusad keskkonnad“ juht Argo Rosin

Argo Rosin on elektrivarustuse professor, inseneriteaduskonna teadusprodekaan

Milline on Teie senise teadustegevuse olulisim saavutus Teie enda jaoks?

Kõige olulisemaks pean hetkel teadmistepõhise ehituse tippkeskuse raames nullenergiahoonetele ja -piirkondadele elektrivõrgu paindlikkuse suurendamiseks koormuste ning energiasalvestite juhtimis- ja diagnostikamudelite väljatöötamist. Olulise lisandväärtuse tippkeskuse teoreetilistele uuringutele annab Saksamaa partneri prof Helmuth Biechli abi nende mudelite valideerimisele ja rakendamisele sealses Energy Campuses. Varasemast perioodist pean olulisemateks saavutusteks, mis leidsid ka meediakajastust, uudsete juhtimis- ja diagnostikalahenduste väljatöötamist ja rakendamist nutikas trammis ning kaugjuhitavas e-õppelaboris.

Mis on hetkel teadlasena käsil?

Käsil on kolm suuremat tööd ning üks on käivitumas.

Hetkel olulisim teadustöö on seotud teadmistepõhise ehituse tippkeskuse raames uudsete elektrivõrku tasakaalustavate juhtimismudelite väljatöötamisega nullenergiahoonetele ja -piirkondadele.

Teine suurem 2,5 aastat kestev töö on osalemine tehniliste ekspertidena rahvusvahelises Interregi projektis LUCIA, mille hulka kuulub kuues linnas uudsel LED-tehnoloogial põhineva välisvalgustuse demolahenduste väljatöötamise koordineerimine.

Kolmas töö on seotud kaheaastase nutika spetsialiseerumise projektiga, mille raames töötame välja mehaaniliste kompensaatorite diagnostikasüsteemi tõrgete ja rikete ennetamiseks.

Neljanda projektina väärib kindlasti mainimist FinestTwins targa linna projekt, kuhu olen kaasatud elektri tarkvõrgu uurimistöödega seonduvalt.

Kõik need projektid toimuvad koostöös teiste teaduskondade ja struktuuriüksuste uurimisrühmadega.

Millisena näete AAKi viie valdkondliku koordinatsioonikogu rolli ülikooli arengus?

Koordinatsioonikogud peaksid olema suunaandjad ning aitama luua eeldused suuremaks koostööks teaduskondade ja instituutide vahel. Läbi suurema koostöö saab tagada taristute efektiivsema ja erialadevahelisema kasutamise ning mõjutada teadlaste sise- ja välisriiklikku nähtavust. Kokkuvõtvalt, koordinatsioonikogude tegevus võiks soodustada nii uurimisrühmade nähtavuse kasvu (sh nõrgemate koondumist tugevamate ümber) kui ka tugeval koostööl põhinevate uute tipp- või arenduskeskuste tekkimist. „Vürstiriigid“ ülikoolis ei taga meile konkurentsivõimet.

Aga Eesti arengus ja laiemaltki?

Arvan, et fookusvaldkondade ümber koonduv teadlaskond aitab oluliselt suurendada ülikooli mõju eduka majanduspoliitika kujundamisel, sh tõsta meie ettevõtete konkurentsivõimet. Kindlasti aitab teadlaskonna koostöö muuta meid rahvusvaheliselt nähtavamaks ja atraktiivsemaks partneriks nii suurkorporatsioonidele kui ka meist tugevamatele teadusasutustele. Suuremat nähtavust ei saavuta ainult läbi tugevama teadustöö, vaid ka tõhusamalt koordineeritud riikliku ja rahvusvahelise lobitöö kaudu. Viimane on üks oluline ülikooli edu pant, mida sageli kipume unustama.

Suuna „Keskkonnaressursside vääristamine“ juht Allan Niidu

Allan Niidu on rakendusliku keemia professor

Milline on Teie senise teadustegevuse olulisim saavutus Teie enda jaoks?

Töö poorsete võrestruktuuridega, mida mul õnnestus süvitsi uurida, kui stažeerisin North-westerni ülikoolis. Loodan selle teemaga jätkata ka edaspidi.

Mis on hetkel teadlasena käsil?

Hetkel uurib meie töörühm võimalusi CO₂ sidumiseks, et luua alus keemiatööstusele vajalike lähteainete jätkusuutlikuks tootmiseks. Põhjus on lihtne: tuleviku plast ei saa enam tulla naftasaadustest nagu seni. Siin mängivad olulist rolli võrestruktuurid kui katalüsaatorid ja mehhanokeemia kui säästlik tootmisviis.

Millisena näete AAKi viie valdkondliku koordinatsioonikogu rolli ülikooli arengus?

Toetada ülikooli pikaajaliste strateegiliste valikute tegemisel, milleks on vaja kokku viia ülikooli olemasolevad ressursid ning kõrge potentsiaaliga Eestile ja globaalsele ühiskonnale olulised prioriteetsed teadus- ja arendussuunad. Selleks on tarvis mõista olemasolevat teaduspotentsiaali ülikoolis ja Eestis laiemalt ning suunata vastavate ressursside arengut.

Aga Eesti arengus ja laiemaltki?

Sedavõrd, kui ülikoolid mõjutavad teadus- ja arendustegevust Eestis, mõjutavad nad ka ühiskonna vastavaid strateegilisi valikuid. Teisalt prioriteedid tõusetuvad mitte ainult ülikoolide seest, vaid ka Eesti ja üleilmse ühiskonna vajadustest ning muredest lähtuvalt, seega saavad uued strateegiad teaduses ja arenduses sündida ülikoolide ja ühiskonna teiste osade koosmõjus. Kindlasti mängivad ülikoolid olulist rolli globaalsete lahenduste Eestisse toomisel või ülekandmisel ning siinsete lahenduste laia maailma viimisel.

Suuna „Tulevikku vaatav riigivalitsemine“ juht Veiko Lember

Veiko Lember on vanemteadur Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis ning külalisprofessor KU Leuvenis

Milline on Teie senise teadustegevuse olulisim saavutus Teie enda jaoks?

Mu senised olulisemad tegevused on jagunenud peamiselt kahe suurema teema vahel: innovatsioonipoliitika (eelkõige küsimused, kuidas avaliku sektori nõudluse kaudu mõjutada erasektori innovatsiooniprotsesse) ning avaliku sektori innovatsioon (eelkõige kuidas avalik sektor saab läbi erasektori ja kodanike kaasamise muuta riigivalitsemist ning avalike teenuste osutamist).

Mis on hetkel teadlasena käsil?

Mu praegune teadustegevus käsitleb mitmesuguste digitaalsete muutustega seotud väljakutseid riigivalitsemises. Seda nii fookusega Eesti sisse (nt RITA projektid mobiilse eluviisi mõjudest ning tehisintellekti rakendamise mõjudest avalikus sektoris) kui ka rahvusvaheliselt (nt H2020 projekt avaliku sektori innovatsioonist).

Millisena näete AAKi viie valdkondliku koordinatsioonikogu rolli ülikooli arengus?

AAKi koordinatsioonikogu roll võiks olla eelkõige sünergiat võimaldavate TA võimekuste kaardistamine ning selle pinnalt järgmiste strateegiliste sammude astumine.

Aga Eesti arengus ja laiemaltki?

AAKi elluviimise üks laiem mõte võiks olla ühiskonnale selge signaali saatmises, et TalTech on valmis väljavalitud valdkondades oma võimekusi veelgi edasi arendama.

Kuid teadmiste ülekandmise mõttes jääb oluliseks, et sarnaseid võimekusi arendaks edasi ka meie partnerid. Seega tasub TalTechil ühiskondliku mõju mõttes väljavalitud valdkondades eelkõige spetsialiseeruda sinna, kus on olemas või tärkamas selge nõudlus mitte ainult lõpetajate, vaid ka TA-tegevuse järele.

Suuna „Usaldusväärsed IT-lahendused“ juht Jaan Raik

Jaan Raik on digitaalsüsteemide verifitseerimise professor ja Usaldusväärsete arvutisüsteemide keskuse juht

Milline on Teie senise teadustegevuse olulisim saavutus Teie enda jaoks?

Oma suurimaks saavutuseks loen teadusprojekti IMMORTAL koordineerimist. Tegemist oli üldse esimese Horisont2020 IKT-valdkonna kutse ja äärmiselt tiheda konkursisõelaga. Kogu arvutimaailm oli vaatamas küberfüüsikaliste süsteemide suunas ja oli tohutu au, et just meie TalTechi grupp osutus rahastuse vääriliseks ning sai seega tunnustuse valdkonna ühe liidrina Euroopas.

Mis on hetkel teadlasena käsil?

Mu teadusgrupp on suhteliselt suur, umbes paarkümmend töötajat. Seega on käsil üsna mitu suunda paralleelselt. Ühest küljest jätkan usaldusväärsete arvutisüsteemide vallas. Siin on ühe uudse teemana käsil tehisintellekti algoritmide arusaadavus ja usaldusväärsus. Teisest küljest olen asunud uurima arvutite riistvara turvalisust. Tegelesin ka uue riistvara turvalisuse teadusgrupi loomisega. Tänaseks on TalTechis sellele teemale leitud uus noor ja aktiivne tenuuriprofessor Samuel Pag­liarini, kes saabus siia Carnegie Melloni ülikoolist. Uut gruppi rahastab IT Akadeemia toetusmeede.

Millisena näete AAKi viie valdkondliku koordinatsioonikogu rolli ülikooli arengus?

Arengukava väljatöötamine võimaldab ülikoolil prioriteete valida, et liikuda suunas, kuhu muu maailma eliitülikoolid on liikumas. Ehk siis teadusalast tegevust paremini fookustada ning samuti seda ka selgemini üldsusele reklaamida.

Kindlasti ei saa koordinatsioonikogu juht ega ka selle liikmed strateegia väljatöötamisel lähtuda kitsalt oma uurimisteema promomisest, vaid pigem peaks tegevus olema kaasav ja soodustada tuleks interdistsiplinaarset koostööd.  

Aga Eesti arengus ja laiemaltki?

Eesti ja maailma mastaabis näitab arengukava, et TalTech on kindlaks määranud peamised uurimisvaldkonnad, milles aidata ühiskonna olulisi tulevikuväljakutseid lahendada. Me ei saa tegeleda kõigega ja lahendada kõiki maailma probleeme – oma ressursse tuleb targalt suunata ja rakendada.

Suuna „Innovaatilised VKE-d ja digitaalne majandus“ juht Antti Ainamo

Antti Ainamo on rahvusvahelise äri professor

Milline on Teie senise teadustegevuse olulisim saavutus Teie enda jaoks?

Ajakirjas Organization Scieince avaldati minu ja Marie-Laure Djelici kirjutatud ning palju­tsiteeritud artikkel moetööstuse uute organisatsiooniliste vormide kohta. Selles artiklis käsitleme paljude teadlaste ja praktikute väidet, et võrgustik on tuleviku uus ja „globaalne“ organisatsiooniline vorm. Näitame, et vähemalt moetööstuses, kus oma uurimistööd läbi viisime, on võrgustumine olnud väga erinev, sõltuvalt sellest, kas moefirma oli Prantsusmaalt, Itaaliast või USA-st. Kui üldse on mingeid märke nende riiklike mudelite koondamisest „globaalseks“ võrgustikuks, siis neid on vähe.

Mis on hetkel teadlasena käsil?

Hetkel uurime Milano Polütehnilise Ülikooli professorite Roberto Verganti ja Claudio Dell’Eraga, kuidas ülemaailmne videomängude turg on muutunud seoses mängu „Angry Birds“ lansseerimisega 2009. aastal. See töö on mingil määral seotud äsja ilmunud artikliga ajakirjas Industry and Innovation, mis on avaldatud koos Miikka Lehtoneniga Dubai Disaini Instituudist ning J. Tuomas Harviaineniga Aalto Ülikoolist ja Tampere Ülikoolist.

Millisena näete AAKi viie valdkondliku koordinatsioonikogu rolli ülikooli arengus?

Viis koordinatsioonikogu aitavad luua ja kujundada suhtlust ja suhteid inimeste vahel, kes esindavad erinevaid, kuid omavahel seotud erialasid.

Aga Eesti arengus ja laiemaltki?

Stanfordi Ülikoolis, kus ma olen mitu korda olnud külalislektor, öeldakse, et kõige huvitavamad ja murrangulised uuringud ja uuendused toimuvad tavaliselt mitte ühe teadusharu piires, vaid kahe või enama teadusharu vahel. Vaadates Eestit rahvusvahelise äri vaatenurgast, on minu arvates selge, et see, mis muudab meid teiste riikide jaoks huvitavaks, on meie rahvusvahelised ettevõtjad ja nendega seotud innovatsioon. Meie ettevõtluskultuur ning rahvusvahelise kaubastumise ja uuenduste levitamise vaim aitab juba praegu kaasa Eesti jõukusele, heaolule ja jätkusuutlikkusele. Näiteks Tallink, Sorainen Law, Alexela, Playtech, Skype, Star­ship Technologies, Pipedrive, Bolt, LVH ja/või Transferwise.