„Mul panevad silmad särama need kolleegid, kes siin töötavad,“ ütleb Konist. Tema missioon on luua keskkond, kus teadlased ja tudengid saavad keskenduda uurimistööle, mis päriselt maailma muudab. „Kui neil on sära silmis, on mul lihtne särada ka.“

Probleemide tuvastamine käsikäes reaalselt töötavate lahendustega

Teadlasena ei lepi Konist pelgalt status quo’ga. Tema arvates on teaduse ja inseneeria roll mitte ainult probleemide tuvastamine, vaid ka reaalselt töötavate lahenduste leidmine ja nende ühiskonnas rakendamine. See tähendab ka poliitikutele ja otsustajatele teaduspõhise sisendi andmist.

Konisti sõnul peab teadlane kursis olema hetkeolukorraga, kuid samuti vaatama tulevikku, et tuvastada võimalikud probleemid ja leida neile lahendusi, kas siis olemasolevate tehnoloogiate kaudu või arendades uusi, innovatiivseid lahendusi. Insener peab aga leidma reaalsed lahendused, mis töötavad samaaegselt nii majanduses, tööstuses kui ka igapäevaelus.

Kuna teadlane tegutseb neutraalses positsioonis, vaatleb ta probleeme objektiivselt, ilma et oleks sunnitud võtma isiklikke seisukohti. Kui teadlane suudab probleemi tuvastada, peab ta suutma sellele ka lahenduse leida või selle nimel tegutseda. Kui lahendust ei ole võimalik koheselt leida, on teadlase ülesanne sõnastada probleem ja määratleda sammud, mis viivad selle lahendamiseni.

Konisti arvates on teadlaste roll mitte ainult probleemide lahendamine, vaid ka tuleviku suunamine, et muuta elutingimused paremaks. Kuigi teadlasi Eestis ei pruugita alati kuulda võtta, usub ta, et Eesti teadlased tegutsevad missioonitunde ja ühiskondliku vastutustunde nimel. Kogu teadus- ja teadlaskonna eesmärk on muuta maailma ja elukeskkonda paremaks, et see oleks soodsam nii praegusele kui ka tulevastele põlvedele.

Energiatehnoloogia instituudis töötatakse mitmete oluliste tehnoloogiate arendamise kallal. Sealhulgas uuritakse seal pürolüüsi ja gaasistamise protsesse, mille abil saab toota väärtuslikke kemikaale ja kütuseid biomassist ja jäätmetest. Samuti vesinikutehnoloogiaid, et leida parimaid viise selle tootmiseks ja salvestamiseks; CO₂ püüdmise ja väärindamise tehnoloogiaid, et kasutada süsinikdioksiidi uute materjalide ja kütuste tootmiseks ning jääksoojuse kasutamist, et muuta tööstusprotsessid energiatõhusamaks. Lisaks uuritakse kaugjahutuse ja -kütte tulevikuperspektiive, koos geotermaal, mere- ja heitsoojuse ärakasutamise võimalustega. Kõike neid toetab instituudis olev olelusringi analüüsi kompetents, mille arvutusi viiakse läbi SimPro programmiga.

„Meie eesmärk on teha tehnoloogiaid, mis on rakendatavad. Kui me suudame näiteks jäätmeplastist või biomassist toota väärtuslikke kemikaale, vähendame fossiilkütuste vajadust ja loome uusi võimalusi ringmajanduses,“ selgitab Konist.

Energeetika kui tuleviku julgeoleku küsimus

Energia ei ole ainult tehnoloogiline või majanduslik küsimus – see on ka julgeolekuküsimus.

„Kui ma näen, et midagi saab teha paremini, siis ma selle ka välja ütlen. Kas see on alati populaarne? Mitte tingimata,“ nendib ta. „Aga insenerina pean ma mõtlema kõige hullematele stsenaariumitele ja leidma viisid, kuidas neid vältida. Hea inseneritöö tulemuseks on see, et süsteemid töötavad nii hästi, et keegi ei pane nende olemasolu tähelegi – just nagu elektrisüsteem või soojusvarustus, mis peab olema stabiilne ja usaldusväärne igas olukorras.“

„Energeetikas sõltub kõik tasakaalust. Kui me tahame, et elekter oleks stabiilne ja taskukohane, ei saa me toetuda ainult ühele allikale,“ rõhutab Konist. „Peame arendama nii taastuvenergiat, salvestuslahendusi kui ka reguleeritavaid tootmisvõimsusi.“

Tänane energiasüsteem on üles ehitatud turupõhiselt, kus pakkumine ja nõudlus määravad hinna. Kuid börsikeskne süsteem ei taga stabiilsust – see ei arvesta pikaajalise varustuskindluse ega hinnastabiilsusega. Kui turul tekib puudujääk, tõusevad hinnad hüppeliselt, mis mõjutab nii ettevõtteid kui ka kodumajapidamisi.

Ta toob näiteks 2021. aasta Texase energiakriisi, mis näitas, kuidas turg ei suuda alati reageerida ootamatutele ilmastikutingimustele ja muudele halbadele stsenaariumidele. Kui külmalaine halvas energiavarustuse, jäi suur osa elanikest elektri- ja soojusenergiata ja tarbijad pidid maksma kordades kõrgemaid elektriarveid – seda tegid need, kel jäi alles luksus elektrit tarbida. See on selge hoiatus, et energiajulgeolek ei saa olla ainult turumehhanismide küsimus – see peab olema strateegiline riiklik prioriteet.

Eesti energiatulevik: nutikad lahendused ja kestlik areng

Alar Konist usub, et Eesti energeetika tulevik ei peitu lihtsalt piirangutes ja keelustamises, vaid nutikates tehnoloogilistes lahendustes, mis võimaldavad ressursse kasutada efektiivsemalt ja keskkonnasõbralikumalt.

Üks tema fookusteemasid on CO₂ püüdmine ja väärindamine – tehnoloogia, mis võimaldab süsinikdioksiidi mitte ainult ladustada, vaid kasutada seda uute materjalide, kemikaalide ja kütuste tootmiseks. See võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris, samal ajal pakkudes võimalusi majanduskasvuks ja uute tööstusharude arenguks.

„Kui me tahame kliimaprobleeme päriselt lahendada, ei saa me lihtsalt heitmeid vähendada või fossiilkütuste kasutamist järsult lõpetada. Peame leidma võimalusi CO₂ nutikaks kasutamiseks – olgu selleks keemiatööstuse toormaterjalid, sünteetilised kütused või täiesti uued innovaatilised lahendused,“ selgitab Konist. „See on valdkond, kus Eesti võiks olla mitte ainult kohanduja, vaid ka suunanäitaja.“

Ta rõhutab, et tehnoloogia ei ole iseenesest lahendus – oluline on see, kuidas ja millise strateegiaga seda rakendada. Eesti on juba täna üks maailma puhtama õhukeskkonnaga riike, hoolimata sellest, et siin tegutseb põlevkivitööstus. Küsimus ei ole ainult selles, kas kasutada teatud ressursse või mitte, vaid kuidas seda teha nii, et keskkonnamõju oleks minimaalne ja ressursid maksimaalselt väärindatud.

„Eestis on ressursse, mida saame nutikalt ja kestlikult kasutada, kuid peame tagama, et neid ei raisata ega käsitleta vananenud loogikaga,“ ütleb ta. „Kui me lihtsalt sulgeme tööstused ja hakkame importima samu tooteid mujalt, ei lahenda me tegelikku keskkonnaprobleemi, vaid viime selle oma silme alt ära.“

„Meie eesmärk on muuta Eesti energeetika mitte ainult puhtamaks, vaid ka targemaks – nii, et see toetaks meie majandust, keskkonda ja inimeste heaolu,“ sõnab ta. „Selleks on vaja insenerimõtlemist, mis arvestab nii tehnoloogiate võimalusi kui ka tegelikke piiranguid.“

Just selles peitub Konisti töö ja missiooni põhituum – ühendada teadus, inseneeria ja praktilised lahendused, et tagada Eestile tugevam ja sõltumatum energiatulevik.