Tallinna Tehnikaülikool

TalTech Virumaa kolledžis kütuste keemia ja tehnoloogia magistriõppekaval õppival narvakal Aleksandr Mošnikovil on 30-aastane töökogemus soojusenergeetikuna Enefit Poweris. Aleksandr armastab lugeda ja harrastab joogat, aga jõuab ka õpetada ja koolitada teisi.

VK_mosnikov
Virumaa kolledži magistrant Aleksandr Mošnikov leiab, et keemia on tänapäeval meie elu lahutamatu osa, mis kuulub peaaegu kõigisse valdkondadesse.

Mis ajendas sind õppima kütuste keemiat ja tehnoloogiat magistriõppes?

Mind on elus edasi aidanud ütlus "Sajand ela, sajand õpi!". Minu peamised motivatsioonitegurid magistriõppesse astumiseks olidki pideva arengu poole püüdlemine ja uute teadmiste omandamine, mille tahtsin ühendada oma varasemate teadmiste ja kogemustega soojusenergeetikas. Uued teadmised ja oskused võimaldavad nii kodus kui ka tööl tunda end enesekindlamalt, teha teadlikke, mõistlikke ja vastutustundlikke otsuseid. Uusi teadmisi saab omandada ja kinnistada kõige paremini praktiliste tegevustega ülikooli laborites.

Ettevõte, kus täna töötan, tegeleb nii elektri kui ka põlevkiviõli tootmisega. Ülikoolist saadavad teadmised kütuste keemiast ja tehnoloogiast avardavad minu silmaringi, tõstavad otsuste kvaliteeti väikeste ja suurte projektide elluviimisel ning on täiendavad vahendid innovaatiliste lahenduste leidmisel ja nende rakendamisel meie ettevõttes.

Minu senised kogemused soojusenergeetikas on võimalik ühendada kütuste keemia ja tehnoloogia teadmistega ning selle sünergia tulemusena lahendada probleemi, kuidas kasutada poolkoksigaasi efektiivsemalt kui selle otsene põletamine Enefit Power ASi kateldes.

Mis on olnud kõige põnevam, aga ka vajalikum õppeaine sel erialal õppides? 

Minu jaoks on kõige huvitavam lõputöö kirjutamine, kus kasutasin teadmisi ja kogemusi, mis olid omandatud orgaanilise keemia, kütuste tehnoloogia ja keemiatööstuse arvutusmeetodite loengutes. Kõik see kokku aitas mul kindlalt siseneda uue teema uurimisse: „Metanooli saamine poolkoksigaasist“.

Eraldi mainimist väärivad orgaanilise keemia ja kütuste tehnoloogia praktilised laboritööd, sest nagu ütleb tuntud väljend: "Teooria ilma praktikata on surnud, praktika ilma teooriata on pime".

Milline on keemiatööstuse tulevik ringmajanduse vaates Eestis ja Ida-Virumaal?

Kogu Euroopa Liit, meie riik ja ettevõte Eesti Energia on suure maailma osana liikumas ressursside suletud tsükli "esmatooraine - tootmine - tarbimine - teisene tooraine - tootmine" tehnoloogia kasutamise ning tõhustamise suunas. Lähima 3-5 aasta jooksul plaanib kontsern põlevkiviõli tootmisel ellu viia kummipuru ja plastijäätmete kasutamise projekte, 8-10 aasta perspektiivis seisab ees poolkoksigaasist metanooli saamise projekt, st gaasi põletamine kateldes lõpeb. Hiljuti algas koostöö keskkonnaettevõttega Ragn Sells, mille eesmärk on tuhavälja CaO-rikka sisaldusega tuhašlakkide töötlemine CaCO3 saamiseks.

Miks tasub seda eriala õppima tulla? 

Õiglase süsinikuneutraalsuse ülemineku raames arendatakse Ida-Virumaal keemiatööstust ja keemiatehnoloogiaid, mille eesmärgiks on põlevkivi parem töötlemine kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks. Meie piirkonnas töötavad tippspetsialistid nii energeetika kui ka põlevkivikeemia valdkonnas. Keemiliste tehnoloogiate järgmiseks kvalitatiivseks läbimurdeks vajab piirkond uusi spetsialiste. Et tagada põlvkondade järjepidevus, tuleb hoida sidet mineviku, oleviku ja tuleviku vahel.

Üks lõbus tõik, mida sa enne sel erialal õppimist ei teadnud.  

Minu suurimaks avastuseks on see, et kui soojusenergeetika protsessid on keerulised, siis keemiatehnoloogia ja keemiatootmine on palju keerulisemad. Keemia on tänapäeval meie elu lahutamatu osa, mis kuulub peaaegu kõigisse valdkondadesse. Üllatav oli teada saada, et naftast ja naftakeemiatööstuse jäätmetest on võimalik saada selliseid tooteid nagu sünteetilised valgud (liha, piimatooted, kalamari), närimiskumm. Kommide, pulgakommide, marmelaadide värvainetel on ka sünteetiline alus. Kartulikrõpsude tootmisel kasutatakse taimse ja loomse rasva alternatiivset sünteetilist rasva Olestra, mille kalorsus on null ning mida toodetakse naftast toodetud mineraalõlist. Avastus ja üllatus oli ka see, et aspiriin (atsetüülsalitsüülhape), antibiootikumid, antiseptikud ja paljud teised ravimid tehakse ka naftast või naftakomponentidest.

Rohepöördel liikuv maailm vajab Eestis tehnoloogiliste oskustega keemikuid, kes arendaks vesiniku salvestamise tehnoloogiaid, töötaks olemasolevates tehastes, et jätkata kemikaalide tootmist ka peale 2030. aastat. Kütuste keemia ja tehnoloogia magistrikaval on paindlik ajagraafik, et ühildada töö ja õppeprotsess, sest õppetöö toimub nädalavahetustel. Vastuvõtt õppekavale toimub üle aasta. 2022. aasta õppekava ja vastuvõtutingimustega tutvu SIIN.

Laeb infot...