Enne majandusanalüüsi tulekut omandasite rakenduskõrghariduse majandusarvestuse alal. Milline oli teie tee ja kuidas jõudsite TalTechi majandusanalüüsi magistriõppesse?

Huvitaval kombel olin ma veel gümnaasiumi lõpus veendunud, et majandust mina küll kunagi õppima ei lähe. Kui ülikooli kandideerimise hetk kätte jõudis, otsustasin siiski, et majandusarvestus on see, mis võiks anda head alusteadmised ning lisaks ka praktilised oskused. Alguses nautisin tudengielu ja muid kohustusi oli pigem vähe, mistõttu sain end täielikult õpingutele pühendada. Teise aasta lõpus läbisin erialapraktika, suundusin erialasele tööle ning leidsin enda jaoks huvitava lõputöö teema, milles analüüsisin siirdehindadega seotud riske ja nende maandamist tööandja näitel. Peale pooleteise aastast pausi otsustasin, et tahan edasi õppida ning tutvusin erinevate majandusteaduskonna õppekavadega. Majandusanalüüsi õppekava jäi mulle õppeainete ja õpiväljundite poolest silma, tundus parasjagu väljakutsuv ning otsustasin kandideerida.

Kuidas kirjeldaksite oma õpinguid TalTechi majandusteaduskonnas? Meenub äkki mõni värvikama lugu või mälestus?

Minu magistriõpingud olid ehk mõnes mõttes ebatraditsioonilised. Esimene semester ei olnud minu jaoks mingi meelakkumine, sest õppisin täiskoormusega täiskohaga töö kõrvalt, ise lapseootel. Seejärel viibisin kolm aastat õpingutest ja tööst eemal ning pühendusin kahe väikese lapse kasvatamisele. Kodus vanemapuhkusel viibides ununes esimese semestri raskus ja tekkis tunne, et on aeg edasi õppida. Panin endale plaani paika, kuidas jõuaksin 2024. aasta kevadel lõpetamiseni ja olen alates 2022. aasta algusest seda täpselt järginud. Kogu teekonda tegi lõbusamaks ja sujuvamaks kaastudengitega kokku pandud õpigrupp. Kõigil oli õppekaval raske ja kaaslastega jagatud mure on ikka poole kergem. Kontrolltööde ja eksamite eel õppisime kasvõi reede õhtuti koos ülikooli õpitoas, kuni turvatöötaja meid minema kupatas või tähistasime raamatukogu grupitöö ruumis ülesannete lahendamise kõrvale kellegi sünnipäeva. Elame ka peale ülikooli lõpetamist teineteise eludele kaasa ning üritame aeg-ajalt kokku saada.

Millega igapäevaselt tegelete ja kellena töötate? Kuidas oma vaba aega veedate?

Alates 2022. aasta maikuust töötan Statistikaametis makromajanduse statistika osakonnas riigirahanduse tiimis ja hetkel on minu ametinimetuseks juhtivanalüütik. Põhiliste tööülesannete hulka kuuluvad riigieelarve üle-/puudujäägi koostamine, erinevate metoodiliste küsimuste lahendamine ja ameti esindamine suhtluses andmetarbijatega (nt Eurostat). Vabal ajal veedan aega perega, käin padelit mängimas ja toimetan majas-aias.

Teie magistritöö teemaks oli "Tööjõumaksudest kõrvalehoidumist ennustavad tegurid ettevõtte tasandil", kuidas te selle teemani jõudsite?

Huvi varimajanduse ja maksudest hoidumise vastu on mul juba pikalt olnud. Varasemalt ülikoolis ja tööl omandatud teadmised raamatupidamisest ning maksundusest olid magistritöö kirjutamise hetkeks moodustanud hea vundamendi. Kombineerimine magistriõppe uute teadmistega ja Statistikaametis omandatud analüüsioskustega tegid võimalikuks omale huvipakkuva teemaga edasi minna. Lõpliku teema formuleerisin peale varimajanduse konverentsil osalemist, kus erinevaid varimajanduse valdkonna töid presenteeriti. Sealt jäi mulle kõrvu ka mitmed muid teemasid, mida oleks Eesti näitel väga põnev uurida.

Kuidas jõudsite just nende andmeteni ja miks valisite just selle metoodika?

Andmete saamine oli magistritöö kirjutamise juures kõige kriitilisem osa. Õnneks teadsin, et minu jaoks vajaminevad andmed on Statistikaametil olemas, seega taotlesin andmete kasutamist lõputöö kirjutamise eesmärgil. Kasutasin analüüsis kolme ühendatud andmestikku, mis hõlmas endas nii palkade, rahvastiku kui ka ettevõtete majandusaasta aruannete andmeid. Metoodika valikul võtsin eeskuju varasematest (võrdlemisi hiljuti avaldatud) artiklitest, mis tuginevad Läti andmetele. Analüüsis kasutasin Minceri palgaregressiooni, et leida ettevõtted, kes maksavad töötajatele “kahtlaselt madalat palka” ning logistilist regressiooni, et analüüsida erinevate ettevõtte finants- ja mittefinantsnäitajate seost palgamaksudest kõrvale hoidumise tõenäosusega.

Millised on töö tulemused ja kuidas neid päriselus rakendada?

Minu magistritöö tulemused viitavad sellele, et väiksema töötajate arvuga ettevõtted hoiduvad suurema tõenäosusega palgamaksudest kõrvale ja hoidumine on kõrgeim ühemehefirmades. Tööjõumaksudest hoidumine on kõige prevalentsem ehitussektoris. Finantssuhtarvude ja tööjõumaksudest hoidumise tõenäosuse uurimisel selgus, et tööjõumaksudest kõrvalehoidumise tõenäosus väheneb käibe, võlakordaja ja müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu suhe varadesse kasvades. Vastupidiselt kasvab tõenäosus tööjõumaksudest kõrvale hoidumiseks kui suureneb lühiajalise võla kordaja või varade käibekordaja. Magistritöö tulemused viitavad, millistele ettevõtetele tuleks rakendada täiendavaid kontrollimeetmeid tööjõumaksudest hoidumise tuvastamiseks.

Miks soovitaksite teistel TalTechis õppida?

Kui rääkida konkreetselt majandusanalüüsi magistriõppekavast, siis on tegemist üpris nõudliku õppekavaga, mis ei sobi kindlasti kõigile. Selle võrra on aga õppekava läbijate väärtus kõrgem ja nad on tööturul rohkem hinnas. Õppekaval sisalduvad kohustuslikud ja valikained on põnevad ning mitmetahulised, andes kokku ühe suure terviku, mille aineid õpetavad oma ala spetsialistid. Minu jaoks on üheks suureks lisandväärtuseks magistriõpingute vältel omandatud uued tutvused õppejõudude ja kaastudengite näol.