Miks vajab maailm rohkem Maa spetsialiste? 

Vaatamata sellele, et inimene tunneb ennast planeedi kuningana, sõltub ta väga palju Maal toimuvatest protsessidest. Enne rannamaja ehitamist peab hindama tuulte klimatoloogiat, veetõusu ja ranniku erosiooni. Õigeaegne ja kvaliteetne ilmaprognoos aitab üritusi korraldada, merel ja maal kaupu transportida, elektrivõrku korras hoida ja õigeid riideid valida. Orkaanide, tsunamite ja teiste ohtlike olude satelliitide abil jälgimine ja arenev numbriline modelleerimine aitab päästa sadu tuhandeid inimelusid. Teadmised kliimast, ilmast, pinnasest ja üldiselt keskkonnast on hädavajalikud selleks, et põllumajandust õigesti organiseerida ja kaheksa miljardit inimest ära toita. Kliimauuringutel on mõju tervete riikide keskkonna- ja majanduspoliitikale. Need on ainult mõned näited sellest, kuidas Maa spetsialistid on vajalikud meie riigi ja terve maailma ellujäämise ja püsiva arengu jaoks. 

Kuidas digipööre on atmosfääriteaduse valdkonda muutnud? 

Digipööre viis atmosfääriteaduse uuele tasemele tänu numbriliste mudelite tekkele. Mitte kunagi varem ei ole inimene saanud nii palju ilmavaatlusandmeid töödelda, nagu oskab seda teha arvuti. Nüüd me oleme võimelised koguma terabaitide viisi mõõtmisandmeid üle maailma, neid analüüsida ja sisestada geofüüsikaliste võrrandite süsteemi, et välja arvutada, mis ilm ootab meid tulevikus ja mis kliima oli siin minevikus. 

Mis on järgmisel 5-10 aastal selle valdkonna suurimad väljakutsed? 

Ilma ja kliima prognoosimine tuleb kindlasti täpsemaks muuta, see on lõpmatu protsess. See on tõesti tähtis, kuna sellest täpsusest sõltub inimeste elu ja heaolu. Prognooside arendamine hõlmab väga palju valdkondi: mõõtmistehnika, sh satelliitide projekteerimine ja ehitamine, arvutusressursside ja tarkvarade arendus, geofüüsikaliste uuringute läbiviimine, rahvusvahelise teadustöö koordineerimine. See kõik vajab tohutult inimressurssi, nii et veel üks suur väljakutse on selle inimressurssi saamine ja väljaõpetamine. Tehnikaülikool ja meie eriala on selle suure töö osa – väike, aga tähtis. 

Üks lõbus seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud. 

Magistriõppe ajal käisin erialapraktika raames Läänemerel uurimislaevaga proove võtmas. Alustasime Soome lahest ja jõudsime peaaegu Taani väinadeni. Igast kaardi peale pandud jaamast kogusime põhjast pinnase proove, erinevatest sügavuse tasemetelt veeproove ja sondiga saime soolsuse, temperatuuri ja hapniku sisalduse andmeid, et Läänemere anoksiat uurida. Vahel oli lainete kõrgus üle meetri, aga sellega harjub ära - pärast kuivale maale tulekut tundus, et nüüd ei ole elus piisavalt dünaamikat. Muideks, laeva kokk oli ülihea, sain kahe nädala jooksul paremini süüa kui kodus. 

TalTechi kõige maa-lähedasem eriala õpetab sind tundma planeedi muutuvat keskkonda, planeerima säästlikku ressursikasutust ning rakendama digiajastu nutikaid tehnoloogiaid. Vulkaanidest merehoovusteni ning kliimamuutustest allmaarajatiste projekteerimiseni – siin omandatud loodusteaduslik maailmapilt koos inseneri "käed-külge" mõtteviisiga annab sulle võimaluse kaasa lüüa tuleviku-Maa kujundamises. Sinu elukutseks võib saada kliimateadlane, mereuurija, geoloog, maapõueinsener või hoopis mõni tulevikuamet, millel täna veel nimegi pole. Üks on selge – ilma teadmisteta maapõuest, maavaradest, ookeanist ja atmosfäärist ei toimu rohepööret ega saa lahendada inimkonna ees seisvaid teisi suuri väljakutseid. Tutvu õppekavaga: taltech.ee/maa-susteemid-kliima-ja-tehnoloogiad