Viimastel aastatel on ringmajanduse teema tõusnud nii Eestis kui ka Baltikumis tervikuna rambivalgusse. Hiljuti Soomes allkirjastatud Balti riikide ühine ringmajanduse koostöömemorandum avab ukse uutele võimalustele. Kuid pole kindel, et see avab ka allkirjastanute südamed ühtseks ja toimivaks piiriüleseks koostööks, sest kuigi koostöömemorandumid ei pruugi olla juriidiliselt siduvad, kannavad need endas selget moraalset vastutust.

Meie ülesanne on viia need head kavatsused ellu ja tagada, et ringmajanduse põhimõtted ei jääks ainult paberile. Seda ka Eesti-siseselt.

Koostöö arendamine Baltikumis ei ole lihtne ülesanne. Üheks suuremaks takistuseks on piiriülese koostöö keerukus. Sekundaarseid tooraineid nagu plastid ja klaas käsitletakse riigiti erinevalt, mis tekitab probleeme nende tõhusas ringlussevõtus. Teatud juhtudel transporditakse klaasist jäätmed riigist välja, kuna puudub piisav infrastruktuur nende kohapealseks töötlemiseks.

Lisaks raskendab olukorda erinevate sektorite vahelise koostöö killustatus. Ringmajanduse eest ei vastuta ainult eraettevõtted või avalik sektor, vaid see nõuab kõigi osapoolte panust. Meil on vaja platvormi, kus saavad kohtuda ettevõtjad, teadlased, omavalitsused ja mittetulundusühingud, et jagada kogemusi ja andmeid ning luua ühtne strateegia.

Balti riikide tulevikku peab kujundama võrgustikupõhine lähenemine. Kujutage ette, et ühe ettevõtte tootmisjääk saab teise ettevõtte tooraineks. See on tõeline ringmajandus. Selle saavutamiseks peame looma usaldusväärse ja mitmekesise tarneahela, mille puhul ei sõltu ettevõtted üksikutest tarnijatest, vaid saavad teha koostööd mitme partneriga. See tagab kindluse ja paindlikkuse ning aitab saavutada kestlikku majanduskasvu.

Loe lähemalt ka Trialoogist.