Tallinna Tehnikaülikool

Allmaalaborid on asutused, mis on reeglina olnud endised kaevandused ja pärast kaevandamis­tegevuse lõppu muudetud sobilikuks ettevõtluse tarbeks ning teadus- ja arendustööks. Igas laboris on oma unikaalsed tingimused ja võimalused, erinedes üksteisest suuruse, sügavuse, geoloogiliste ja kliimatingimuste poolest. 2020. aasta lõpuks sai läbi kolm aastat kestnud BSUINi projekt (Baltic Sea Underground Innovation Network), mille eesmärgiks oli muuta Läänemere piirkonnas olevad allmaalaborid innovatsiooni, ettevõtluse ja teaduse arendamise jaoks rohkem kättesaadavamaks, parandades nende tegevusvõimekust, kasutuskogemust ja ohutust. Projekti oli kaasatud 6 Läänemere piirkonnas tegutsevat allmaalaboratooriumi, 13 teadus- ja uurimisasutust 8 riigist ning arvukalt assotsieerunud partnereid. Ühe projektipartnerina on panustanud ka TalTechi geoloogia instituut.

Andrus Paat, Geoloogia instituut, projekti koordinaator | Fotod: Reiche Zeche allmaalabori erakogu ja Andrus Paat

Mäendustudengite õpetamine allmaalaboris

Mäendustudengite õpetamine allmaalaboris

Allmaaa-asutuste sügavus varieerub mõnekümnest meetrist kuni 1,2 kilomeetrini, võimaldades arendus- ja tootmisalasid eri sügavustes, kus aastaringselt valitsevad ühesugused olud. Seni on rajatisi kasutatud peamiselt teaduslikel eesmärkidel, kuid nende potentsiaal on palju suurem. Lisaks teadusuuringutele pakuvad allmaalaborid ainulaadset keskkonda mitmesugusteks katsetusteks ja ettevõtluseks, näiteks kaevandus- ja tunneliehitusseadmete tehnoloogia arendamiseks, erinevate materjaliomaduste väljaselgitamiseks ja tootmiseks või geofüüsikaliste, kiirguse avastamise ja muude mõõtevahendite katsetamiseks. Neid paiku saab kasutada ka maa-aluse põllumajanduse tootmiskohtadena, digiteeritud ja automatiseeritud toodete ja teenuste väljatöötamiseks (näiteks autonoomsed mäemasinad, eri sensorite katsetamine jms) või soojusenergia tootmiseks. Lisaks sobivad allmaalaborid väga hästi spetsialistide koolitamiseks, näiteks mäendusinseneride või päästetöötajate praktikaks, aga miks mitte ka äri- ja vabaajaüritusteks.

Nii mõnedki eeltoodud tegevustest toimuvad juba täna Läänemere piirkonna allmaalaborites. Näiteks Soomes Callio Labis, Pyhasälmi suletavas kaevanduses, tehakse kosmilise kiirguse mõõtmisekperimente, katsetatakse eri põllukultuuride sobilikkust maa-alustes kindlates niiskus- ja temperatuuritingimustes ning rajamisel on pumphüdroakumulatsioonijaama arendus soodsa energia saamiseks. Äspo laboratooriumis Rootsis, mis algselt oli rajatud tuumajäätmete ohutu matmistehnoloogia väljatöötamiseks, tehakse mitmekülgset teadus- ja arendustööd ning Reiche Zeche vana hõbedakaevandust Saksamaal kasutatakse juba aastakümneid mitmesuguste toodete katsetamiseks ja õppepraktika läbiviimiseks alates koolinoortest kuni mäendustudengiteni. Samas kätkevad kõik veel uudseid ja kasutamata ärivõimalusi, mille rakendamiseks ollakse igati avatud, ning otsitakse ja soodustatakse ettevõtluse ja teaduse koostööd, kust sünnib uus teadmine.

jälgimas tudengitega bioleostumise katset

Jälgimas tudengitega bioleostumise katset.

Innovatsiooni ja ettevõtluse suurendamiseks allmaalaborites viidi BSUINi projekti käigus läbi järgmised tegevused:

  • Teostati allmaalaborite organisatsiooniline ja struktuuriline iseloomustus. See hõlmas nende tehniliste omaduste (nt geofüüsika) kaardistamist, aga ka rajatiste kasutamise operatiivseid ja juriidilisi aspekte. Kirjeldati sealset töökeskkonda ning töötervishoiu ja tööohutuse parimaid praktikaid.

  • Teenuskvaliteedi tõstmiseks ja uute teenuste loomiseks rajati igasse allmaalaborisse n-ö teenuste teekaart, et lihtsustada ja suurendada allmaalaborite kasutust potentsiaalsete kliendisegmentide poolt. Selle eesmärgiks oli allmaalaborites innovatsioonivõimekuse kasvatamine, et üha rohkem sealsetes tingimustes katsetatud ja juurutatud tooteid jõuaks turule.

  • Allmaalaborite kasutamise suurendamiseks ja oma teenustega nii turule kui ka kliendile lähemale jõudmiseks loodi üleeuroopaline mittetulundusühing EUL (European Underground Laboratories Association), mille asutajaliige on ka TalTech.

EUL kui katusorganisatsioon edendab ettevõtlikkust, teadusuuringuid, tehnilist arengut, innovatsiooni, haridust ja mitmesuguseid üritusi Euroopa allmaalaborites. Lisaks aitab EUL ettevõtetel koostöös allmaalaboritega välja töötada protsesse, tooteid ja teenuseid, mis vajavad oma arengus allmaalaborite unikaalseid tingimusi. EUL kui platvormikeskkond võimaldab jagada kogemusi ja toetab pikaajalist arengut.

EUL ei esinda ainult Läänemere piirkonna, vaid pikemas perspektiivis kõiki tuntumaid Euroopa allmaalaboreid, nagu osakestefüüsikat uuriv Gran Sasso Itaalias või Hagerbach Test Gallery Šveitsis. Ka viimane on EULi asutajaliige.

Eeltoodust tulenevalt julgustan ka Eesti ettevõtteid, ülikoolide uurimisrühmi ja teisi huvitatud osapooli, kes tahavad äri- või teadusotstarbel kasutada stabiilset ja ainulaadset maa-alust taristut, võtma ühendust EULiga ning nende mitmekülgseid võimalusi kasutama. Teie püüdlusi toetab igati kohapealne kogenud meeskond.

Lisateavet leiate EULi veebilehelt undergroundlabs.network

Kopplaadur söekaevanduses

Kopplaaduri töö söekaevanduses

Laeb infot...