Tallinna Tehnikaülikool

Kirsten on 21-aastane ameeriklanna, kes õpib Tallinna Tehnikaülikoolis rahvusvahelist ärijuhtimist. Uudishimu oli see, mis ajendas ema poolt eesti päritolu neidu Eestisse tulema, kuid eestlastega päriselt kontakti saamine on tema sõnul keerulisem kui vajaliku paberimajanduse täitmine. Siin veedetud aasta jooksul on Kirsten sõbrunenud pigem võõramaalaste kui eestlastega, kelle usalduse võitmine on tema sõnul raskem kui ta kunagi arvata oskas.

Kristen
Kristen Woods

Päikeselisest Virginiast pimedasse Eesti sügisesse

Virginia osariigist pärit Kirsten tuli Eestisse enam kui aasta tagasi ja asus õppima TalTechi majandusteaduskonda. Eesti kõrghariduse laitmatu maine maailmas polnud ainus, mis Kirsteni Eestisse tõi. Siia tõmbasid teda ka perekondlikud juured. “Minu ema sündis ja elas kuni 21. eluaastani Eestis. Seejärel kolis ta Ameerikasse, kus kohtus minu isaga.” Eesti kohta sai Kirsten üht-teist teada oma Eestisse jäänud sugulastelt ning lapsepõlves ta ka külastas paar korda koos perega oma ema kodumaad. “Sellest hoolimata tundsin, et minu eesti juured on minu jaoks pigem müsteerium ja ma ei saanud päris täpselt aru, mis sorti riigiga tegemist on,” tõdeb Kirsten. Kui aga saabus aeg ülikooliteed alustada, oli neiu veendunud, et soovib õppida Eestis. Riigis, kus kvaliteetne kõrgharidus on võrreldes Ameerikaga odav ning kus elasid tema sugulased, keda Kirsten lootis tundma õppida. “Olen alati mõelnud, et soovin millalgi pisut aega Eestis elada,” põhjendab tänane Taltechi tudeng oma otsust. “Mul on siin pere, kellest ma väga vähe tean ja keel, millega olen seni vähe kokku puutunud, aga mis mind huvitab.”

Siiatulek oli oodatust lihtsam ja Kirsten kiidab riiklike immigratsiooniteenuseid ning kommunikatsiooni. “Eesti on kordades veebipõhisem kui mitmed USA osariigid ja igasugune info on erinevatel veebilehekülgedel vabalt kättesaadav. Hämmastavalt suur osa abistavaid veebilehti ja infomaterjale on tõlgitud inglise keelde ja ka palju dokumente õnnestus mul digitaalselt edastada.” Lootuses, et ehk loeb seda intervjuud (Google Translate’iga) ka mõni välistudeng, kellel on Eestis elamise või õppimise osas küsimusi, lisab Kirsten, et suureks abiks oli ja on talle New In Estonia veebileht. “Oo, ma armastan seda lehte. “Miks meil Ameerikas midagi sellist pole?” - mõtlesin. Sain lehelt palju praktilist abi juba enne Eestisse tulekut. See annab üsna täpse ülevaate sellest, milline on eesti kultuur, millega peab siin elav välismaalane arvestama ja mida üldse oodata.” Kui Kirstenil oli aasta alguses tervisega probleeme ja korraks jõudis paanikahoog peale tulla, et mis nüüd siis saab, sai ta abi samalt leheküljelt.

Tasuta ühistransport ja jalutuskäigud looduses

Kirsteni silmad lähevad ühistranspordist rääkides särama. Public transport is a dream for me! (ühistransport on minu jaoks kui unistus). “Ameerikas olen harjunud igale poole autoga sõitma. Siin on ühistransport üliõpilastele tasuta, bussid sõidavad vastavalt graafikule ja peatused on pea igal pool.”

Samasuguse vaimustega ei räägi neiu Eestimaa talvest, millega ta lootis kiiresti harjuda, kuid mis osutus oodatust raskemaks. Kohanemise tegi raskemaks ka eestlaste kauge ja umbusklik olek. “Olen siin saanud suurepäraseid rahvusvahelisi sõpru, aga eestlasi pean pigem tuttavateks. Nad on lihtsalt väga introvertsed ja nende usalduse võitmine võtab kaua aega,

mistõttu olen väga tänulik, et mu pere on lähedal.” Kirsten lisab, et tal on Tallinnas viibides mitmeid ebasõbralikke kogemusi olnud, kuna on välismaalane. Ta seostab neid riigi keerulise ajalooga, kust pole puudunud mitme välisriigi okupatsioonid. “Mõistan, et see muudab inimesed välismaalaste suhtes umbuslikumaks,” ütleb Kirsten. Samas tõdeb neiu, et on olnud hetki, kui ta on kurvastusega mõelnud, et siin polegi tema jaoks kohta või et ta ei sobi Eestisse elama. Õnneks on need hetked möödunud.

“Tallinn on ilus linn,” viib ta jutu kähku rõõmsamale teemale ja lisab, et kokkuvõttes pole tema praeguses kodulinnas rohkem häid ega halbu külgi, vaid, et siin olemise kogemus oleneb mujalt tuleva inimese eesmärgist ja soovidest. “Kui tuled Eestisse pidutsema, võid avastada, et oled täiesti vales kohas. Kui aga otsid kohta, kus iseendaga paremini kontakti saada ja vaiksed hetki nautida, siis arvan, et tunned ennast siin kodus,” on ameeriklanna veendunud.

Mis puudutab siin elavaid eestlasi, siis arvab Kirsten, et nad on üldiselt väga leidlikud, vaiksed, kuid hindavad väikeseid hetki. “Mulle tundub, et eestlased kardavad muutusi, kuid ilmselt sellepärast, et nende elus on juba lähedased suhted, suurepäraseid karjäärivõimalused ja piisavalt võimalusi olla omaette ja tegeleda nende huvide ja hobidega, mis neile meeldivad.“ Kirsteni arvates on loodus Eesti ühiskonnas ja inimeste eludes tähtsal kohal ja ka tema naudib siin looduses viibimist. “Minu lemmik ajaviide on jalutamine. Jalutan mererannas, metsas ja otsin sissetallatud teeradasid. Eesti on mulle mitmel põhjusel muljet avaldanud, aga loodus mõjub mulle kõige enam. Seda on isegi raske kirjeldada.”


Tegevused on loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi taotlusvooru projekti “Pikaajalise viisa alusel Eestisse saabunud kolmandate riikide kodanikele suunatud e-koolitused 2021–2022” elluviimise toetamiseks. Projekti AMIF2021-11 kaasrahastavad Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium.

Laeb infot...