Ülikoolis õppimine on tõeliselt äge ja kaasahaarav. Vestlesime ühe meie tubli teise aasta rakenduskeemia tudengiga Ander Mäega, kes jagab oma kogemusi ning räägib oma erialast ja tudengielust. Tule liitu meie ülikooliga ja tee oma õpinguaeg unustamatuks! Siin ootavad sind põnevad õppejõud, säravad kursusekaaslased, võimalused enese arendamiseks, ägedad tudengiüritused ja palju muud.
Palun räägi millist eriala sa õpid ja miks valisid just selle eriala?
Olen teise aasta rakenduskeemia bakalaureuse tudeng. Juba enne ülikooli kütkestasid mind loodusteadused, mistõttu olin sage osaleja nii keemia- kui bioloogiaolümpiaadidel. Kuid tõeliselt lõid mu silmad põlema tehes praktilisi töid ja lahendades ülesandeid, mis põhinesid keemial, bioloogial ja matemaatika- olgu selleks siis säraküünla valmistamine või murdumisnäitajate uurimine.
Olen alati olnud teaduse usku ning pooldanud teaduskeskset lähenemist probleemidele – kõikidele küsimustele ei piisa lihtsalt vastusest „Nii on!“, vaid need vajavad sügavamat probleemi uurimist.
Mõeldes abituriendina oma tugevustele ning huvidele, tundus loogiline samm astuda loodusteaduste maailma, mis õpetab inimest mõistma maailma ja mõtisklema selle üle mõneti fundamentaalsest teaduse vaatenurgast. Rakenduskeemia suuna valikul sai aga määravaks supramolekulaarse keemia uurimisrühm, millega esimese aasta lõpus spetsialiseerumise eel liitusin.
Mis on olnud kõige põnevam teadmine, mida oled sel erialal õppides saanud?
Üllatusi on sellel erialal igal sammul ning uusi teadmisi, mida ammutada, on lõputult. Kuid tean, et see on igav vastus. Mainisin, et tegutsen supramolekulaarse keemia uurimisrühmas. Seal tegeleme tünnmolekulidega, millel on väga palju kasutusvõimalusi, näiteks keemilise sensorina, mis selektiivselt seob endaga mõnd konkreetset saasteainet. Mina uurin hetkel polümeerseid membraane, mis sisaldavad kiraalseid (käelisi) tünnmolekulide komplekse. Keeruline kirjeldus, kuid väga põnev teema ning veelgi põnevamad uued teadmised alates meetoditest kiraalsuse tuvastamiseks, lõpetades teadmistega, mis vastavad küsimusele „Miks?“.
Kus ja kellena selle eriala lõpetajad töötavad?
Pole ehk üllatus, aga Eestis on tööturul puudus headest keemikutest. Juba õpingute ajal on võimalik praktikaga kindlustada potentsiaalne töökoht Eesti erinevates ettevõtetes nagu Tallinna Vesi või Cambrex. Et noortel tudengitel oleks lihtsam tööturule siseneda, toimub korra aastas Loodusteaduskonna Üliõpilaskogu korraldatav karjääriüritus „Tunne oma teadust!“, mis on just suunatud loodusteaduste tudengitele. Projekti raames külastatakse ettevõtteid, korraldatakse seminare ning uurimisrühmade tutvustamist. Viimane annab tudengile hõlpsa võimaluse leida endale lõputöö labor. Kuid lisaks on võimalus jätkata õpinguid magistris, et saada tunnustatud spetsialistiks. Antud erialal on lai spekter ning nii võib lõpetanu töötada kasvõi analüütikuna teaduslaboris või ravimite arendajana farmaatsias – siit saadud põhi annab hea ettevalmistatuse töötada või edasi õppida väga erinevates valdkondades nii Eestis kui välismaal.
Üks soovitus noorele, kes kaalub sellele erialale õppima tulemist?
Antud eriala ei tasu kindlasti karta õppima tulla, sest sind ootavad ees toredad õppejõud, vahvad kursusekaaslased ning ägedad vanemad tudengid, kes kõik annavad endast maksimumi, et sinu õpingute aeg oleks elu parim. Meil on väga kokkuhoidev kogukond ning me soovime, et iga sisseastuja lõpetaks õpingud edukalt. Keemia ei ole lihtsalt laboris nokitsemine – seda rikastavad nii aktiivne tudengielu kui koostöövõrgustike teke.
Üks lõbus tõik, mida Sa enne sel erialal õppimist ei teadnud (või mingi äge lugu tegemistest õpingute ajal).
Kuulun Loodusteaduskonna Üliõpilaskogusse ning olen uuest õppeaastast selle turundusjuht. Kahe aasta jooksul olen osalenud mitmete projektide korraldamises, neist kahel korral olen komistanud projekti „Tunne oma teadust!“ tegemise otsa, mis on üks ägedamaid üritusi üldse. Mitme kuuline ettevalmistus paneb inimesena kõvasti proovile, sest soov on anda endast parim, et üritus vastaks kõigi ootustele. Paratamatult on olnud vaja silmitseda vastu raskustega nagu venima kippuvad vastused või turundusmaterjalide mitmekordne ümbertegemine. Ehkki nahk kasvab selliste tagasilöökide arvelt ainult paksemaks, ei kahanda see õnnetunnet, kui üritus lõpuks kätte jõuab. Noorte tudengite silmis olev säde ei jäta kuidagi külmaks ning see on ka üks põhjusi, miks selliseid üritusi korraldatakse. Tänutunne, et oled saanud panustada kellegi tuleviku kujunemisse – aidanud leida näiteks töökoha või uurimisrühma -, inspireerib ka ennast jätkama valitud teel.
Intervjuu toimus 2023. aasta suvel.