Tänased tegemised töises ja ühiskondlikus plaanis?

Olen viimased 8,5 aastat töötanud kontsernis Viru Keemia Grupp AS: esialgu üle kuue aasta emaettevõtte haldusjuhina ja nüüd kaks aastat tütarettevõtte VKG Soojus AS juhatuse liikmena.

VKG Soojus varustab kaugkütte ja sooja tarbeveega ligi 40 000 elanikuga Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonda.

Praeguseks on mul edukalt läbitud ka esimene semester magistrantuuri kaugõppes, seda küll Tartu Ülikoolis strateegilise juhtimise erialal. Valiku tingis asjaolu, et pere kõrvalt ja täiskohal töötades on magistrantuuri läbimine kahe aasta asemel kolmega oluliselt mõistlikum. Sellist lähenemist soovitan ka teistele õppeasutustele.

Kas ja kuidas oled vilistlasena ülikooliga seotud?

Aus vastus on, et regulaarset suhtlust kolledžiga pole. Eks siinkohal tuleb endale tuhka pähe raputada, et pole alati kolledži initsiatiivile samaga vastanud ja nii mõnigi üritus on jäänud külastama, kuna kiireloomulised tööasjad ja tegemised on tulnud vahele.

Räägi üks meeldejäänud hetk või lugu ülikooliajast.

Hästi on meeles üks eriline hetk. 30. aprillil 2004 toimusid Kuressaares mingisugused üliõpilaste kevadpäevad, kus pidime isetehtud parvedega ümber piiskoplinnuse aerutama. Oli ilus päikesepaisteline, kuid karge kevadilm. Tagasiteel peatusime kuskil Tallinna ringtee peal ja tähistasime keskööl Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Direktor Ants Soonel oli vist isegi midagi kihisevat sellel puhul pakkuda. Selline hetk on mul eriliselt meeles.

Mida oled elus saavutanud tänu sellele, et käisid just selles ülikoolis?

Raske on hinnata saavutatut selles võtmes, et mida ükski teine kool ei annaks. Kuid saime mitme suve jooksul kuude kaupa näha kohaliku suurtööstuse valusid ja võlusid. Väga vähesed on saanud praktikandina Estonia kaevanduse kõik tootmisüksused läbi käia ja koostada nende riskianalüüsi.

Kooliharidus aitab kaasa, kuid areng ja saavutused tulenevad ikka inimestest ning nende oskustest hakkama saada ja soovist edasi areneda. Kõige suurem väärtus on see, et loodi regionaalne kolledž, mis andis kohalikele noortele võimaluse kõrgharidust kohapeal omandada. Meie esimese lennu lõpetajatest on enamik pidama jäänud Ida-Virumaale, mis piirkonna arengu seisukohalt on ju ülioluline. Tugevad regionaalsed õppeasutused koos ettevõtlikkuse ja ettevõtlusega loovad aluse selleks, et täisväärtuslikku elu võiks elada ka väljaspool Tallinna ja Tartut.

Mis sinust oleks saanud, kui sa poleks Virumaa Kolledžis õppinud?

Kuna tegelesin nooremas eas aktiivselt spordiga, siis käisin Tartu Ülikoolis kehakultuuri teaduskonnas sisseastumiskatsetel ja oleksin saanud esialgu tasulisele kohale ka õppima asuda. See variant oli mul plaani võetud ja arvatavasti oleks see valik mu kodukandist jäädavalt eemale viinud. Siis aga avati Virumaa Kolledžis vastuvõtt tootmistehnika ja tööstusettevõtluse erialale ja otsustasin selle kasuks. Alati võib mõtiskleda, milline oleks elu välja näinud siis, kui oleksime mõnel oma eluetapil teinud teistsuguse valiku. Esiteks ei saagi me kunagi teada, mis siis oleks olnud, ja teiseks pole see ka enam oluline, sest valik on tehtud ja tuleb elada, pilk tuleviku suunatud. Mina olen oma elus tehtud valikutega rahul.

Ütle üks mõte, kuidas ülikooli veelgi inspireerivamaks kooliks teha, kui mingeid ressursipiiranguid ei oleks.

Üldiselt on Eestis eri tasemete õppega kõik hästi. Minu jaoks on õppe juures märksõnadeks mitmekesisus, dünaamilisus ja praktilisus ning on oluline, et läbiviijad oleksid särasilmsed ja motiveeritud oma ala tippspetsialistid. Tähtis on ka veelgi integreeritum koostöö ettevõtetega ja nende kaasamine õppetöösse.

Ütle üks põhjus, miks peaks Virumaa Kolledžisse õppima tulema.

Virumaa Kolledž on üks lahe ja unikaalne õppeasutus!