Kas ehitusinseneri amet on perspektiivikas?

Jah, kuna inseneride nappus pigem süveneb, mitte vastupidi. Töökohti on nii projekteerimises, ehituses kui ka müügisektoris. Tööstaažiga kogemus järjest kasvab ning sellega koos ka väärtus tööturul. Seda ametit võib rahulikult valida kogu eluks.

Milliseid insenere vajatakse?

Projektmeeskonnas on võimalik võtta rohkem või vähem vastutusrikkaid rolle ja vaja on erinevate isikuomadustega töötajaid. Alustatakse tihtipeale vähem vastutust nõudvates rollides nagu eelarvestaja või tehnik/modelleerija. Sealt kasvatakse inseneriks ja peainseneriks, kus on rohkem loomingulisust, aga ka vastutust. Oluline roll meeskonnas on projektijuhil, kes peab olema samuti inseneri haridusega ning erinevad projekti osad omavahel kokku sobitama. Oma igapäevatöös näen, et suur vajadus on kõikide projektmeeskonna erinevate töölõikude inseneride järele. Värsketel ülikoolilõpetajatel on üldised baasteadmised ja rollid päris elus alles kujunevad. Osad ehitusinsenerid suunduvad ka ehitusfirmadesse ehitusobjekte juhtima, samuti on nõutud kõrgharidusega insenerid ehitustoodete maaletoomise ja müügi ettevõtetes. Ehitiste projekteerija ja ehitusjuhi elukutse puhul on ülioluline, et oleks huvi ennast pidevalt täiendada, kuna töö eeldab paljude valdkondadega kursis olemist.

Kas IT revolutsioon võiks hakata tulevikus inseneritöö vajadust vähendama?

Arvan, et mitte, kuna projekti edukuse määravad ära eelkõige need otsused, mida tehakse enne mudeldama asumist. Rutiinne masinlik tegevus on tänaseks juba suures osas arvutitega asendatud. Kuna arvutuste teooriad põhinevad enamuses katsetel ja nende tõlgendamisel, siis käib inseneriarvutustes võistlus selle peale, kes teeb nutikamaid üldistusi, ja mitte selle peale, kes kiiremini töö valmis saab. (Siiski insenerid omavahel võistlevad ka töö kiiruses.)