TalTechi teadlane Annela Avarlaid uurib aju enhanseralasid ehk DNA „võimendajaid” – tema teadustöö aitab mõista, kuidas need "vaikivad" DNA osad mõjutavad geene ja võivad pakkuda uusi võimalusi Alzheimeri ja Parkinsoni tõve raviks.
Doktor Annela Avarlaid, Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi insener, on keskendunud aju-päritolu neurotroofse teguri ehk BDNF-i geeniregulatsiooni uurimisele.
Tema hiljuti kaitstud doktoritöö, “Enhanseralade roll aju-päritolu neurotroofse teguri transkriptsiooni regulatsioonis” (The Role of Enhancers in the Regulation of Brain-Derived Neurotrophic Factor Transcription), sukeldub mittekodeerivasse DNA-sse ja selle enhanseralade rolli, mis võivad mõjutada geeni käitumist eri tüüpi rakkudes ja reageerimist erinevatele stiimulitele. Nende pealtnäha „vaikivate“ DNA-alade seotus haigustega ja geenide täpse kontrollimise mehhanismid võivad avada neuroloogiliste haiguste ravis uusi perspektiive. Trialoog palus Annelal rääkida lähemalt oma karjäärist ja teadustööst, milles püütakse paremini mõista, kuidas aktiveerida ja reguleerida ajule olulisi geene ning milliseid võimalusi see meditsiinis loob.
Mis inspireeris sind õppima geneetikat ja kuidas jõudsid praeguse tööni?
Minu lugu on üsna tavaline, sest mind inspireerisid juba põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajad, kes olid oma valdkonnas väga tugevad. Meeldis keemia, füüsika ning bioloogia. Tänu õpetajatele tekkis loodusteaduste vastu laiem huvi.
Pärast gümnaasiumi astusin TalTechi rakenduskeemia ja biotehnoloogia erialale. Kolmandal kursusel tudeerisin molekulaar- ja rakubioloogiat, nii aine sisu kui ka õppejõud inspireerid mind sedavõrd palju, et otsustasin oma suunda veidi muuta ja keskenduda just geneetikale. Sellest sai mu tõeline kirg. Edasi järgnes magistrikraad geenitehnoloogias.
Konkreetne aine, molekulaar- ja rakubioloogia, keskendus sellele, kuidas meie kehas toimuvad protsessid, nagu replikatsioon, transkriptsioon ja translatsioon. Need keerulised terminid kirjeldavad seda, mis toimub pidevalt meie igas keharakus. Ma tahtsin mõista süvitsi DNA-d ja seda, kuidas see kujundab meid sellisteks, nagu me oleme – inimesteks.