Läänemaal väikeses Panga külas üles kasvanud Anni Kurisman sai keskkonna- ja looduskaitsekutsumuse lapsepõlves vaadatud National Geographicu dokumentaalfilmidest. Esimese kõrghariduse omandas ta Tartu Ülikooli Türi Kolledžis keskkonnateaduse erialal ning seejärel asus tööle Keskkonnaametis, kus on töötanud peamiselt eluslooduse kaitsega seotud valdkondades.
2017. aastal otsustas ta silmaringi laiendada ja uuesti kooli minna. Soovides jätkata laias laastus seni elus valitud suunal, oli tal huvi vaadata seda teise nurga alt. „Otsustavaks sai tõdemus, et meie senised majandusmudelid on õnneks lõpuks ometi muutumas ning tuleviku märksõna on jätkusuutlikkus,“ meenutab Anni, kes valis Tallinna Tehnikaülikooli Tartu kolledžis tööstusökoloogia magistriõppe.
Iga paari nädala tagant Haapsalust Tartusse loengutes käies mõistis Anni, miks seda linna nii palju kiidetakse – nii palju häid mõtteid ja toredaid inimesi – ning kolimine tundus ainuke loogiline samm. Lisaks asus ta tööle keskkonnakorralduse ja ruumilise planeerimise konsultatsiooniettevõttes Hendrikson & Ko.
Töövälise aja veedab Anni meeleldi pere ja sõpradega. Kui vähegi võimalik, käib matkamas või loeb kriminulli, samuti tegeleb koorilauluga.
Millega tööstusökoloogid tegelevad ja miks neid maailmale rohkem tarvis on?
Riigid ja ettevõtted on järjest enam huvitatud jätkusuutlikust tootmisest, taastuvenergia osakaalu suurendamisest ning ringmajanduse juurutamisest. Kuna nende muutuste edukaks läbiviimiseks on vaja pädevaid spetsialiste, võib eeldada, et rohepöörde hoogustumisega vajadus tööstusökoloogide järele vaid suureneb.
Tööstusökoloogid võivad riigiasutustes osaleda keskkonnapoliitika kujundamisel ja elluviimisel, töötada keskkonnaspetsialistina mõnes tootmisettevõttes, sukelduda ökodisaini maailma või aidata keskkonnakonsultandina ettevõtetel/KOVidel rohelisema jalajälje poole liikuda. Tööpõld on väga lai.
Mis on selle ala spetsialistide suurim väljakutse järgmisel 5-10 aastal?
Käia ajaga kaasas ja vaadata maailma avatud silmadega. Tööstusökoloogiasse rakendatav tehnoloogia areneb peadpööritava kiirusega, samuti tuleb ressursside kahanemise tõttu leida pidevalt uusi nutikaid lahendusi ja kujundada ümber iganenud protsesse. Märksõnaks võiks olla elukestev õpe.
Oluline on ka koostöö- ja suhtlemisoskuste arendamine, et tekitada partnerlussuhteid muidu võib-olla konkureerivate ettevõtete vahel või aidata kokku viia osapooli, kes ise omavahelisi seoseid näha ei oska.
Millise probleemi lahendamise kallal sa ise praegu töötad või töötada tahaksid?
Rohepöörde üks olulisi aspekte on taastuvenergia osakaalu suurendamine, mis paratamatult tähendab uue maa kasutuselevõttu, samuti on vaja leida lisaressursse vajaliku taristu väljaehitamiseks, sh rajada uusi kaevandusi. Mind paeluvad siin kaks suurt küsimust, millega ma ka tööalaselt kokku puutun: kuidas samal ajal säilitada meie looduse mitmekesisus ning kuidas tagada sellega lähedalt kokkupuutuvate, nt tuuleparkide lähistel elavate inimeste heaolu?
Üks lõbus seik, mis on sel erialal töötades ette tulnud.
Välitöödel on igasugu totraid asju ette tulnud – kukkunud vett täis kraavi, kaotanud mutta ühe kummiku ja siis teise jne. Kindlasti on esikohal väga ägedad kolleegid, kellega mind on siiani igal etapil õnnistatud, ja kellega juhtunud lõbusaid seiku jääkski kokku lugema.
Meie planeedi ressursse on vaja hallata efektiivselt kogu nende eluea vältel, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluse ja taaskasutuseni. Tule õppima eriala, mis on mitmekülgne, erakordselt huvitav ja tööturul väga oodatud! Euroopa Liidus ja Eestis on ettevõtted rakendamas tööstusökoloogia põhimõtete alusel loodud ringmajanduse ärimudelit. See koosneb tootmis- ja tarbimissüsteemidest, milles tekib võimalikult vähe kadusid ja kus kogu ressurss läheb taaskasutusse, ringlusse või uute toodete tootmisse. Tutvu tööstusökoloogia õppekavaga: taltech.ee/toostusokoloogia