Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni eriala magister Ants Vill töötab ettevõttes Skeleton Technologies ärijuhi ametikohal, olles kuue aasta jooksul juhtinud meeskondi tootejuhtimise, kvaliteedi, tootmise ja müügi valdkonnas. Skeleton toodab ja arendab grafeenil põhinevaid superkondensaatoreid ja energiasalvestussüsteeme tööstuslike seadmete tootjatele, logistikafirmadele ning auto- ja kosmosetööstustele.
Milliseid inimesi Sinu sektor täna ja viie aasta pärast vajab?
Kõrgtehnoloogiline rohetehnoloogia ettevõte ja sektor laiemalt vajab nii spetsialiste ja insenere kui ka generaliste. Eestis on väga tugeval tasemel inseneeria ning IT, mis hoogustab ja võimaldab Skeletonil ja sarnastel ettevõtetel tooteid ja tehnoloogiad välja arendada. Laiapõhjaline haridus spetsialiseerumisega majanduse, innovatsiooni juhtimise või õiguse suunal aitab tagada ettevõtete juhtimistasanditele järelkasvu ka tugifunktsioondides väljaspool tehnoloogia- ja tootearendust, mistõttu tuleb osata ka neid erialasid võrdväärselt hinnata.
Kui läheksid end täna täiendama, siis mida Sa õppima asuksid?
Usun, et valdkondlikult on igal pool perspektiivi – kindlasti saab välja tuua rohetehnoloogia sektori laiemalt, kuid märkimisväärsed on kõik valdkonnad, kus globaliseerumine ning mõttemaailmade muutus kutsub esile murrangulist innovatsiooni – näiteid nii jagamismajanduse kui finantstehnoloogia valdkonnas ei pea kaugelt otsima. Valdkonnast olulisem on iga inimese oskus olla innovaatiline ning ambitsioonikas tegudes ja mõtetes, olles samaaegselt töökas ning eesmärgile kindlaks jääv. Kui ma läheks täna ennast täiendama, siis ilmselt keskenduksin lisaks olemasolevatele teadmistele mõnele kitsamale erialale, nagu finantsjuhtimine, mis võimaldab enda töö efektiivsust veel tõsta ning uusi teadmisi omandada ja rakendada.
Mida soovitad noortel õppima minna?
Keeruline on leida üldist ja universaalset soovitust. Tehnoloogiasektori vaatenurgast lähtuvalt soovitaks õppida reaalteaduslikke erialasid, mis on tugevalt põimunud inseneeriaga ning seotud rohetehnoloogiatega (energiasalvestid, taastuvenergia ning materjalitehnoloogia). Samas omale kogemusele toetudes leian, et väärtuslikke teadmisi saab omandada kindlasti ka laiemalt majanduse ning õigusteaduste valdkonda kuuluvatel erialadel – tuleviku ehitamisel on need kõik võrdselt olulised.
Kui saaksid praegu 19-aastasele iseendale nõu anda, millise elutarkuse Sa endale annaksid?
Soovitaksin nii palju kui võimalik käia praktikatel relevantsetes ettevõtetes ja asutustes, et ülikooliõppe lõpus olla paremini valmis tööturuks, omades praktilist valdkondlikku töökogemust, isegi kui see on mõõdetav vaid kuudes. Tudengielu elades võib see soovitus kõlada vastandlikuna, sest praktikad on üldjuhul tasustamata või väga madalapalgalised, ent saadav praktiline kogemus on lähitulevikus ja ka õppe kestel kuldaväärt. Õnneks ma sain sellest aru enne, kui magistrantuuri astusin, mistõttu magistriõppe ajal juba tööl käies oli võimalik õpitut praktiseerida ja kogemust õppes rakendada.
Üks naljakas seik või nali Sinu tegevusvaldkonnast.
Laienesime 2017. aastal oma tegevusega Saksamaale, mistõttu niigi kiirele kasvule lisandusid Saksa üksuse värbamised ja uute inimeste kohati peadpööritavalt kiire sissevool. Ühel päeval küsis Skeletoni juht Taavi mu käest, kes on Thomas Wolf, mille peale vastasin, et poliit-filosoofias sai õpitud küll – vist oli Saksa filosoof, ei mäleta enam, mis koolkonnast. Taavi küsis seepeale, et kas ma olen kindel, sest ta just kirjutas töölepingule alla ja mees tuleb tehasesse liinioperaatoriks. Ma loomulikult olin Thomase segi ajanud Christian Wolff-iga. Olukorrahuumor, mis iseloomustab start-up’ide kiiret kasvutempot.
Vaata uuesti TalTechi magistriõppe virtuaalset infotundi: taltech.ee/MAinfo