Rohepöördega seotud teemad ei taha vaibuda, sest need sisaldavadki mitmeid vastuolusid. Ühelt poolt on tekkinud seltskond, kes näevad igas kampaanias rikastumisvõimalust ning teisalt need, kes tegelikult soovivad leida lahendusi inimkonna kasvavatele keskkonnamõjudele. Kahjuks jääb vähe ruumi tasakaalustatud lähenemisele. Kui minu senised artiklid[1][2][3] on peamiselt osundanud rohepöördega kaasas käivale teadmatusele, silmakirjalikkusele ning negatiivsetele mõjudele, siis selle kirjutise eesmärk on pakkuda lahendusi, kuidas nutikamate tehnoloogiatega saab vähenda rohepöördest tekkivat negatiivset sotsiaalmajanduslikku mõju. Nagu ütleb hea kolleeg rektor Tiit Land: “Olgem tõsirohelised” [4]. Olla tõsiroheline, tähendab rohkem inseneeriat ehk ausat, sotsiaalmajanduslikult tasakaalustatud ja faktipõhist lähenemist.

Rohepööre vs strateegiline ja sotsiaal-majanduslik huvi

Rohepöörde vaates on ära unustatud, et CO2 vähendamise kõrval on kaks olulist nüanssi: riigi strateegiline ja sotsiaal-majanduslik huvi. Mõlemad on olulised riigi ja rahva jätkusuutlikkuse seisukohalt. Esimene on osalt kantud energiasõltumatusest, mis peab vajadusel tagama ka Eesti energiasüsteemi lühiajalise saarestumisvõimekuse ehk võrguühendusteta toimimise. See on tähtis mistahes tõsisemas (energia)kriisis, olgu selle põhjuseks sõjaline rünnak, naaberriikidega elektriühenduste katkemine või äärmuslikest ilmaoludest tingitud energiatarbimise kasv, sh nende mõjud võrgu eri osadele. Teine on kantud Eesti majanduse konkurentsivõimest, mille olulisimaks eesmärgiks on taskukohane energiahind lõpptarbijale. Odavam energia tagab toodete ja teenuste parema konkurentsivõime. Nii energiasõltumatuse kui ka konkurentsivõime tagamisel on võtmeroll insenertehnilistel teadmistel ja nende oskuslikul rakendamisel. On oluline, et ühiskonda jõuab teadmine, et ringmajandusele üleminek ei kahanda energiatarvet, vastupidi, mida puhtam keskkond, seda rohkem on juhitavaid protsesse ja suurem energiavajadus. Energeetilises vaates on nii taastuvenergeetika, vesinikumajandus kui ka tuumaenergeetika ringmajanduse lahutamatu osa ja käigus hoidja.

Taastuvenergeetika ja automatiseerimine – väljakutsed põllumajanduses

Rohepöörde puhul ei peaks vaatama niivõrd klassikaliste põldudel olevate tuule- ja päikeseparkide poole, mida rajatakse rohkem või vähem viljakale maale, mõjutades nii CO2 sidumist. Pigem tasuks püüelda nutikate multifunktsionaalsete lahendusteni, mis loovad omanikule senisest mitmekülgsemat lisandväärtust. Tarkade insenertehniliste lahendustega võib Eestist saada põllumajandusinnovatsiooni eeskuju. Näiteks päikesepaneelide ja salvestitega kasvuhooned[5]’, varjualused[6], vertikaalsed farmid või autonoomsed robotid põllul[7]. Selliseid lahendusi saab kasutada kõikvõimalike põllumajandustööde juures, alustades istutamisest ja rohimisest ning lõpetades maasikate või õunte korjamisega. Uudsed lahendused lubavad muuta teatud taimede kasvatamise muudest energiaallikatest peaaegu sõltumatuks. Sellistele tegevustele peaks olema suunatud põllumajanduse toetusmeetmed. Need aitaks toodangu omahinna ning maailmaturu energiahindadest sõltuvuse vähendamise abil suurendada ettevõtete konkurentsivõimet . Lisaks aitaks mitmed autonoomsed lahendused[8] vähendada ka kroonilist tööjõupuudust põllumajanduses. Suurem avatus ja innovatiivsus põllumajanduses on möödapääsmatu. Tehnika-, maateaduste ja IT-spetsialistide suurem koostöö ning kaasamine toetusmeetmete väljatöötamisse, tehnoloogiasiirdesse ja uute lahenduste loomisesse on möödapääsmatu lähima 5-10 aasta jooksul.

Ringmajandus ja tehisintellekt – väljakutsed tööstuses

Rohepööre tööstuses ilma ringmajandusele suunatud tegevusteta pole mõeldav. Seega ringmajandusele ülemineku, sh energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja selle toetamine tööstuses on väga oluline ka sotsiaalmajanduslikus vaates, sest aitab tootmiskulude kasvu kontrollida. Toetuste väljatöötamisel tuleks energiamahukat tööstust vaadelda kui ringmajanduslikku tööstusparki ja võrgustikku, mille ümber tekivad ja koonduvad uued ettevõtted, kes suudavad jääksoojust[9][10], -produkte, jäätmeid[11] kasutades luua uute toodete ja teenuste kaudu suuremat lisandväärtust. Näiteks, toetada elektrijaamade või tehaste läheduses jääksoojuse ära kasutamist kasvuhoonetes või tuha vääristamist kompostides ja ehitusmaterjalides. Energia- ja ressursitõhususele tööstuses aitavad paremaid tingimusi luua tehisintellekt, asjade internet, metallide ja plastide 3D-printimine, virtuaalse- ja liitreaalsuse laiem kasutuselevõtt[12]. Tehisintellekti abil saab tõhusamalt ennustada tõrkeid tootmises, planeerida hooldusi või parandada toodete kvaliteedikontrolli. Sarnaselt 3D-printimise, virtuaalse- ja liitreaalsuse kasutamisele muudab tootarenduse protsessi märgatavalt kiiremaks, kvaliteetsemaks ja kulutõhusamaks.

Ajakiri Forbes ennustab, et 2022. aastal veavad tehnoloogia arengut peamiselt tehisintellekt, asjade internet, ülikiired andmesidevõrgud, jätkusuutlikud energialahendused[13]. Väga oluline on osata tootmises näha teenimisvõimalusi seal, mis täna tajume kuluna. Näiteks vaheladusid peeti veel hiljuti oluliseks kuluallikaks, kuid täna pakuvad need elektrisüsteemile paindlikkust ja tasandavad COVID-pandeemia tarneprobleemide mõjusid. Paindlikkuse vaates võimaldavad vahelaod paremini ajastada tööstusliinide tööd ja hooldust ning seeläbi energiatarbimist. Sellise paindlikkuse järele kasvab nõudlus taastuvenergia osakaalu kasvades. See kasvatab ka vajadust elektrisüsteemi tasakaalustamise järele. Võib juhtuda, et kasulikum on teatud tootmissõlmed seisma panna, sest seiskamise eest makstakse rohkem kui juhitavas tootmisprotsessis väärtust luuakse. Täna on Eestis hea automatiseerituse tase mitmetes tööstusharudes nagu toiduainete-, ehitusmaterjalide, paberi- ja tselluloosi-, puidutööstuses, mis loob head eeldused uuenduste sisseviimiseks.

Standardne vs innovaatiline arhitektuur

Senisest enam tähelepanu saab pöörata standardsete ehitisintegreeritud lahenduste väljatöötamisele, et muuta taastuvenergialahenduste hoonetele paigaldus ja hooldus taskukohasemaks. Samuti saab taastuvenergiaallikaid  oluliselt rohkem rakendada hoonete arhitektuurilise ja kujunduselemendina. Siin võib rääkida elektrit tootvatest läbipaistvate päikesepaneelidega kõrghoonetest, akendest, topeltfassaadidest, tanklatest, ladudest, kaubanduskeskuste katustest jne. Parkide ja laste mänguväljakute kujundamisel, sh puhkekohtades[14] ja atraktsioonide[15] disainimisel on linnades tohutult võimalusi. Päikesepaneelide tootjad on võimelised erinevat värvi ja läbipaistvusega paneele pakkuma, et ühildada neid parimal võimalikul viisil looduskeskkonnaga. Ka tänaste hoonete ventilatsiooni, valgustuse jt süsteemide automatiseeritus lubab paindlikkust elektrisüsteemi tasakaalustamiseks, nii nagu tööstuses.

Kuidas edasi?

Järjest suuremate kultuuri- ja ökomausoleumide ehitamine või inimtegevuse peatamine ei kaitse keskkonda ega tee meid kultuurilt ja keelelt rikkaks. Oluliselt rohkem tuleb ühiskonnas hakata väärtustama reaalaineid ja insenertehnilisi erialasid, mis õpetavad probleeme lahendama.

Artikkel ilmus esmakordselt Äripäevas 2. detsembril 2021