Seega võtke seda kui hilinenud vastust. Või memo. Midagi, mida õpetajad saavad jagada õpilastega, vanemad lastega ja noored üksteisega.

See on kirjutatud eelkõige noortele, tarkadele ja andekatele, eriti neile, kes juba tunnevad, et midagi on muutumas, kuid ei oska seda veel täpselt sõnastada.

Maailm muutub tormakamaks, tehislikumaks ja ebastabiilsemaks. Palju on muutunud, kuid enamasti pindmiselt. Lavakujundusse on lisandunud uued tuled ja viled. Tegelikult on muutunud palju vähem, kui sageli arvame. Inimene vajab endiselt teravat mõistust, treenitud iseloomu, head maitset, usaldusväärseid sõpru, kasulikke oskusi ja sisemist kompassi.

Äikesetormis ei püsi hoone püsti mitte hooaja trendika värvi tõttu, vaid tänu vundamendile. Tarvis on tugevat alust, kandvat konstruktsiooni ja toimivat piksevarrast. Haridus peaks võimaldama mõlemat. See peaks inimest kandma tulevikku ja kaitsma väliste ohtude eest. Mida parem on haridus, seda kauem suudad tormis püsti seista. Ja see torm alles kogub hoogu.

Ebamugav küsimus: mis on hea haridus?

Kõige praktilisemas mõttes tähendab see aluseid. Matemaatikat. Füüsikat. Keemiat. Bioloogiat. Meditsiini. Inseneeriat. Arvutiteadust. Rakendusfüüsikat. Loodusteadusi ja nende tuletisi. Need ei ole lihtsalt kooliained. Need on peamised viisid mõista reaalsust enne, kui see töödeldakse, pakendatakse, bränditakse ja müüakse sulle tagasi rakenduse, kursuse, trendi või motivatsiooniloosungina.

Õppides neid asju korralikult, tekib võimalus luua midagi päriselt toimivat. Võib tekkida ka võimalus saada majanduslikult sõltumatuks. Mõistagi, miski pole garanteeritud, aga tõenäosus on märkimisväärselt suurem. Paljud teised valdkonnad liiguvad ohtlikku tsooni. Mitte seetõttu, et need oleksid mõttetud või vähem väärtuslikud, vaid seetõttu, et paljusid ülesandeid on järjest lihtsam imiteerida, automatiseerida, või delegeerida süsteemidele, mis toodavad puhast ja korrektsena näivat väljundit üleinimliku kiirusega.

See ei tähenda, et kõigist peaksid saama insenerid, arstid, programmeerijad või füüsikud. See oleks primitiivne nõuanne. Kuid igaüks, kes tahab jääda intellektuaalselt ja majanduslikult ellu, peaks mõistma, et alused loevad rohkem kui moodsad diplomid. Tugev matemaatiline ja teaduslik baas on väärt rohkem kui sada tühja sõna juhtimis- või turundusvaldkonnast. Ennem tugevad alused kui MBA-maitseline mudru, mis võib olla kasulik, kuid vaid tugeva vundamendi olemasolul.

Aga oskustest üksi ei piisa

Tehniliselt pädev inimene väärtusteta on kõigest paremini varustatud loll. Või veel hullem, kasulik teenija kellegi teise süsteemis. Siin tuleb mängu filosoofia. Ja mul pole selle koha peal lohutavaid uudiseid. Kui tahad saada suveräänseks inimeseks, vajad filosoofiat. Mitte tingimata elukutsena ega intellektuaalse üleoleku etendusena. Ei pea tsiteerima iga nurga peal Platonit. Küll pead mõistma, et inimesed on tuhandeid aastaid esitanud tõsiseid küsimusi: mis on hea? Mis on tõde? Mis on õiglus? Mis on vabadus? Mis on tähendusrikas elu? Mida me teistele võlgneme? Kuidas elada siis, kui kõik on ebakindel?

Kui keegi ütleb, et filosoofia on kasutu, on kaks võimalust. Ta kas ei saa aru, millest räägib, või on talle kasulik, et sa ei mõtleks liiga sügavalt.

Pole vaja lugeda kõike. Aga mõningaid parimaid asju võiks ikka. Mitte kokkuvõtete kokkuvõtteid. Mitte algoritmiliselt lamestatud «põhipunkte». Päris teoseid. Keerulisi teoseid. Teoseid, mis muudavad sind põhjalikumaks, ärksamaks ja raskemini manipuleeritavaks. Filosoofia näitab, et veed on sügavad. Kirjandus, et teised inimesed on sügavad. Ajalugu, et olevik ei ole nii originaalne, kui see endast arvab. Kunst õpetab alateadvusele, mis on ilu, tragöödia, proportsioon, rütm, pinge ja väärikus.

See kõik on oluline ka seetõttu, et tehisintellekt muutub järjest paremaks aktsepteeritavate formuleeringute tootmisel. Oht ei seisne selles, et TI muutub filmilikus mõttes intelligentseks ja hakkab äkki meie üle valitsema. Vahetum oht seisneb selles, et inimesed jäävad rahule genereeritud keskpärasusega. Täpsete, kuid kastreeritud formuleeringutega. Mõtetega, mis kõlavad lõpetatult, kuid pole kunagi läbinud elava mõistuse kriitikat.

Sellele, kes ei arenda välja enda nägemust, genereerib selle kellegi teise süsteem.

Seega, õpi matemaatikat. Õpi loodusteadusi. Õpi ehitama. Õpi koodi kirjutama. Õpi asju parandama. Õpi mõistma, kuidas süsteemid toimivad. Aga õpi ka nägema, tundma, otsustama. Õpi eristama ilusat lihtsalt kallist, tõest usutavana näivast, sügavat keerulisest.

Ja mängi!

Seda alahinnatakse. Mäng ei ole tõsiduse vastand. See on üks sügavamaid õppimise vorme. Lapsed avastavad maailma sellega mängides. Kunstnikud loovad vormiga mängides. Insenerid prototüübivad mängides piirangutega. Ettevõtjad eksperimenteerivad mängides võimalustega. Inimene, kes ei oska mängida, muutub jäigaks. Inimene, kes oskab ainult mängida, ei muutu kunagi tõsiseks. Vajad mõlemat.

Sul on vaja ka inimesi

õrgustik kõlab nagu üldine sõna LinkedInist, aga sõprus on üks vanimaid ellujäämise tehnoloogiaid. Leia inimesed, kes teevad sind targemaks, julgemaks, lahkemaks ja elavamaks. Ehita koos nendega. Vaidle nendega. Aita neid. Lase neil ennast aidata. Ära aja segamini sotsiaalset nähtavust ja inimlikku sidet. Esimene annab sulle tähelepanu. Teine annab sulle jõudu.

Ja siis on aeg. See on osa, mida keegi ei taha noortele eriti öelda, sest see kõlab liiga raskelt. Aga võib-olla väärivad noored raskemaid tõdesid, kui neile tavaliselt antakse. Sul tekivad tähtajad, eksamid, töökohad, projektid, suhted, perekondlikud kohustused, logistika, pulmad, haigused, lein ja tavaline väsimus. Sa püüad olla tugev. Sa surud edasi ja rohkem. Tõstad seda vaimset hantlit ikka ja jälle. Ja siis, mingil ootamatul hetkel, tabab sind teadmine: see kõik lõpeb.

Sinu vanemad jäävad vanemaks. Vanavanemad kaovad. Sõbrad muutuvad. Mõned vestlused ei toimu kunagi. Mõned vabandused tulevad liiga hilja. Mõningaid häid asju mõistetakse alles siis, kui need on kadunud.

See ei ole argument meeleheitele, vaid targemate valikute kasuks.

Meil on piisavalt aega, aga mitte kõige jaoks. Ülesanne pole elada kahetsuseta. See on võimatu. Ülesanne on kahetseda vähem. Valida nii, et endast jääks maha vähem varemeid. Töötada kõvasti, aga mitte läbi põleda. Saada pädevaks, aga mitte küüniliseks. Saada edukaks, aga mitte naeruväärseks. Armastada inimesi siin ja praegu, kuni nad on veel siin. Teha tööd, kuni raud veel kuum on.

Õpi. Ehita. Tee. Mõtle. Loe. Disaini. Paranda. Kirjuta. Tantsi. Vaidle. Armasta. Loo. Aita oma sõpru. Külasta vanaema. Õpi füüsikat. Loe Dostojevskit. Mõista liitintressi. Õpi, kuidas sinu keha töötab. Õpi, kuidas propaganda töötab. Õpi, kuidas ilu töötab. Õpi, kuidas süsteemid lagunevad. Õpi, kuidas sina ise läbi kukud.

Ja mis kõige tähtsam: ära muutu selliseks täiskasvanuks, keda sa salaja põlastad. Tulevik ei saa olema leebe. Aga see ei pruugi olla halb uudis. Torm on ohtlik, kuid see ilmutab ka konstruktsiooni kvaliteedi. Kui su vundament on nõrk, pillutab sind iga trend, iga kriis, iga algoritm, iga mikrofoni hoidev sümpaatne idioot. Kui sinu vundament on tugev, võib torm sind ikkagi raputada, aga sa ei varise nii kergesti kokku.

Seega ehita tugev vundament.

Ja paigalda piksevarras.

Edu!

Vastuvõtt kõikidele TalTech majandusteaduskonna õppekavadele on avatud kuni 06. juulini
Tutvu õppekavadega ja tee oma valik

Artikkel ilmus Postimees arvamuses