Tallinna Tehnikaülikool on Eesti tehnikateaduste lipulaev nii sellega seotud teadus-, arendus- kui ka õppetöös, samuti oma mõjus ja vajalikkuses ühiskonnale ja majandusele, aga ka rahvusvahelise nähtavuse ja tunnustuse vaatenurgast. Siiski tuleks teha veel üks oluline samm, kirjutab Olev Märtens, Tallinna Tehnikaülikooli T. J. Seebecki elektroonikainstituudi kaasprofessor tenuuris.
Ka nüüd, kuni pole veel loodud üleilmselt tuntud „Ohoo” keskust Mustamäele, kui tsiteerida üht endist Eesti riigitegelast. Tehnikateaduste oivalisust on tehnikaülikoolis jõudsalt näha, sh tsiteeritavuste tsiteeritavused ja palju muud ongi igapäevaselt kõigi teadlaste hooleks – nooremdoktorantidest hallipäiste professoriteni.
Kinnisvaraarendus ei peaks olema tähtsaim
Teadus- ja arendustöös ei tohiks aga unustada, et arendus, vähemalt tehnika- ja inseneeria ülikoolis võiks hõlmata muudki peale kinnisvaraarenduse. Kusagil on olemas ka sõna „innovatsioon”, mis tehnikateaduste valdkonnas tähendab peamiselt leiutamist, patente, tööstusomandit ja muud sellist.
Kas võiksime seda 2022. aastal meie ülikoolis senisest selgemini mõtestada? Ainuüksi uurimisega uurimise pärast ei teki veel uusi tehnilisi lahendusi, ükskõik kui oivalised need uurimised poleks.
Kui räägitakse „Leiutajate külast” Mustamäel (seda tehti paraku ka 2021. aastal), siis mõeldakse seda enamasti ikka jutumärkides ja naljatledes. Mis on muidugi hea ja positiivne nali. 2021. aastal kolleegide ja doktorantidega vesteldes oli enamik neist üsna kindel, et see, mida nad teevad, ei ole leiutamine, vaid kõigest insenerlike tehniliste probleemide lahendamine teaduslike jm meetoditega.
Ja ei taheta seda uskuda, et leiutamine ongi parendatud seadmete või meetodite arendus, mis peaks heas mõttes erinema „eelnevast elektroonika või muust tehnika-kunstist”. Ehk maakeeli: tehnika tasemega võrreldes uudne ja mingit pidi parem.
Ettepanek: kui õige alustaks juba 2022. aasta sügisest?
Aastal 2022 võiks see olla vastupidi. Doktorantidest (kui mitte magistrantidest) alates võiks tehnika ja tehnoloogia vallas see teadmine ja teadlikkus olla juba olemas. Leiutajate kooli esimesed tunnid võiksid alata hiljemalt 1. septembril 2022, kui alustab esimene klass teemadel „patendiinfo on suurepärane infoallikas tehnikavaldkonnas orienteerumiseks” ning „leiutamine – see on imelihtne”.
Teine, mis on juba meistriklass, võiks toimuda 2023. aastal teemal „kuidas kommertsialiseerida (ja teostada) tehnosiiret”, mh tehnikaülikooli innovatiivseid ja leiutuslikke lahendusi ning parimad praktikad üle vaadates ja neist õppides. Kogemuste vahetus ülikooli sees ja ka palju muud põnevat võiks (et mitte öelda tuleks) ette võtta!
Tallinna Tehnikaülikooli ambitsioon ja visioon võiks Eestis veelgi enam olla innovatsiooni veduriks ja eeskujuks, seda kõike enesestmõistetavalt.
Suuremad sihid
Sihiks võiks olla, et Tallinna Tehnikaülikool on tulevikus ka rahvusvaheliselt nähtav kui „Leiutajate küla” ehk leiutav ülikool, samal ajal olla eeskujuks, teha koostööd ja vahetada kogemusi ka EuroTech'i võrgustikes.
Tihedamat koostööd võiks teha Müncheni, Eindhoveni jt tehnikaülikoolidega, kaasates Euroopa Patendiametit ja Euroopa patendiakadeemiat. Esimene samm selleks meie 2022-skoobis võiks olla innovatsiooni , leiutamise ja tehnosiirde teadlikkuse tõstmine terves tehnikaülikoolis!
Jõudu ja edu meile selles ja selleks!
* Detsembris kutsusime kõiki Tallinna Tehnikaülikooli töötajaid kirjutama arvamuslugu teemal, milline oli 2021. aasta ja kuhu oleme teel?